Palo sõnul läks 200 000 eurot Eesti brändi loomiseks asja ette ({{commentsTotal}})

Urve Palo.
Urve Palo. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ettevõtlusminister Urve Palo hinnagul on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ligi 200 000 eurot Eesti uue brändi loomiseks kasutanud otstarbekalt.

Palo ütles esmaspäeval riigikogus EKRE ja Vabaerakonna arupärimistele vastates, et Eesti disainimeeskonna ülesandepüstitus oli luua Eesti brändi visuaalne identiteet ja kirjatüüp, mis kestaksid ajas vähemalt 15-20 aastat.

"Luua Eesti brändi virtuaalne teenusekeskkond, silmas pidades eeskätt viite kaalukamat sihtgruppi: eksportöörid, kelle seas on kultuurieksport. Välisinvesteeringuid kaasavad ettevõtted ja nende seas start-up sektor. Turismiettevõtted; avalik sektor; Eesti füüsilised ja virtuaalsed väravad," rääkis Palo.

Tulemus vastab Palo hinnangul etteantud tööülesandele. "Meil on olemas tsentraalne Eesti lugu, Eesti unikaalne kirjatüüp, meil on olemas virtuaalne teenusekeskkond: Estonia.ee, lugude ja sõnumiteg, ning brand.estonia.ee, kust leiab brändijuhendi ja kus on ka allalaadimist võimaldav meediapank, esitlused ja fotopank," lausus Palo.

Palo ütles, et loodud Eesti uue brändi kontseptsioon on pikaajaline, eristuv, dünaamiline, kiiresti ja kergesti arendatav ning selle kontseptsiooni autoriteks on Eesti parimad disainerid ja loovjõud erinevatest konkureerivatest agentuuridest.

200 000 euro eest korraldas EAS 2015. aastal Palo sõnul kokku üheksa töötuba, kus osales ligi 400 inimest, keda oli vaja ka toitlustada. Disainereite töötasule kulus mullu 110 000 eurot. Lisaks toimus eelmisel aastal ka riigihange Eestile maailmas unikaalse kirjatüübi loomiseks, kogumaksumusega 47 880 eurot.

"Arvestades, et ühe veebi loomine maksab keskmiselt 50 000 eurot ja ühe unikaalse kirjatüübi loomine maksab Euroopas minimaalselt 100 000 eurot, siis on projekti hinna ja kvaliteedi suhe olnud hea," tähendas Palo. Ta lisas, et oksendavaks siiliks nimetatud rändrahn on üks kujunduselement, mitte Eesti bränd.

Ettevõtlusminister tõi näiteks, et 2002. aastal loodud Eesti brändi "Welcome to Estonia" loomine läks maksma üle 13 miljoni krooni ehk 830 000 euro ning saime selle eest vaid ühe märgi.

"Seda, kui edukas või ebaedukas on EAS selle teenusekeskkonna rakendamisel näitab ainult aeg. Esimese kokkuvõtte teeme selle aasta lõpus. Arvestades tänast väga suurt ettevõtjate huvi, on eeldust arvata, et brändi tööriistakasti kasutajaid saab olema käesoleva aasta lõpuks vähemalt paarsada," lausus Palo."Töö jätkub ja seda täiendatakse."

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema