Trump allkirjastas uue sisserändemääruse, Iraak jääb keelunimekirjast välja ({{commentsTotal}})

{{1488814754000 | amCalendar}}

USA president Donald Trump allkirjastas esmaspäeval uue sissesõidukeelde puudutava määruse, mis hakkab kehtima 16. märtsil. Eelmise sellise määruse blokeerisid mitmed USA föderaalkohtud.

Valge Maja poolt esitatud ülevaate kohaselt keelatakse 90 päevaks riiki sisenemine kuuest moslemite enamusega riigist pärit inimestele. Nendeks riikideks on Iraan, Liibüa, Süüria, Somaalia, Sudaan ja Jeemen. Varasemas määruses olnud Iraaki enam keelunimekirjas ei ole, vahendasid Reuters, BBC ja Yle.

USA meedia teatel avaldasid Iraagi nimekirjast välja arvamise nimel survet nii välis- kui ka kaitseministeerium, kelle hinnangul on Iraagil võtmeroll äärmusrühmituse ISIS vastu peetavas võitluses.

Valge Maja teatel on Iraak parandanud viisade kontrollimist ning andmevahetust Ühendriikidega.

Iraagi valitsus avaldas esmaspäeval heameelt otsuse üle riik USA keelunimekirjast välja arvata.

"See on oluline samm õiges suunas. See tugevdab Bagdadi ja Washingtoni strateegilist liitlassuhet mitmes valdkonnas, milleks on näiteks võitlus terrorismiga," seisis Iraagi välisministeeriumi pressiteates.

Valge Maja rõhutas, et uus määrus ei mõjuta neid inimesi, kes on küll keelunimekirjas olevate riikide kodanikud, kuid kes juba viibivad USA-s seaduslikult. Ka varasemast ajast kehtiva viisaga sisenevatele inimeste suhtes piirangupoliitikat ei rakendata.

Määrusega peatatakse 120 päevaks põgenike vastuvõtt ja ümberasustamine. Võrreldes eelmisega pole uues määruses öeldud, et Süüria põgenike suhtes on piirangud kehtestatud määramata ajaks.

Uue määruse asjus andsid esmaspäevasel pressikonverentsil selgitusi välisminister Rex Tillerson, justiitsminister Jeff Sessions ja sisejulgeolekuminister John Kelly.

Sessions tuletas meelde, et Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) andmetel on rohkem kui 300 põgenikuna USA-sse saabunud inimest praeguseks uurimise all seoses võimalike terrorismiga seotud seaduserikkumistega. "Nii nagu igal riigil, on ka Ameerika Ühendriikidel õigus kontrollida seda, kes riiki sisenevad, ja hoida väljas neid, kes meie suhtes halba kavatsevad."

Tillerson omakorda rõhutas, et määruse näol on tegu eluliselt vajaliku meetmega USa elanike julgeoleku tagamiseks.

Kuigi uues määruses on selgelt öeldud, et nendel põgenikel, kelle välisministeerium on juba heaks kiitnud, lubatakse riiki siseneda, piiratakse samal ajal selliste saabujate hulka 50 000 inimeseni aastas.

Trump andis eelmise sissesõidukeelde puudutava määruse välja jaanuaris ning see tõi kaasa ulatusliku segaduse lennujaamades ning ka määrust rakendavate võimuesindajate seas. Määrus tõi kaasa ka ohtralt meeleavaldusi ja kohtukaebusi ning see peatati peagi mitme föderaalkohtu poolt.

Trump ähvardas esialgu kohtuvaidlusega ja pöördumisega ülemkohtu poole, kuid sellest plaanist ta hiljem loobus ning tema administratsioon asus koostama hoopis uut määrust.

Sissesõidukeelu määrust põhjendas Trump sooviga kaitsta USA-d terrorirünnakute eest, kuid kohtute hinnangul polnud määruses seda piisavalt põhjendatud ning ka määruse vormistamisel mindi vastuollu mitmete reeglite ja põhimõtetega.

Kriitikud tõid meedias esile ka selle, et esialgset määrust valmistati ette kiirustades ning vajalike osapooltega konsulteerimata. Seda kriitikat jagasid sageli ka mitmed vabariiklastest poliitikud.

Ekspertide hinnangul aitab kümnepäevane eelhoiatus kaasa sellele, et ehk õnnestub seeläbi vältida eelmise määrusega seotud segadust ning vastasseisu kohtutega. 27. jaanuaril allkirjastatud määrus hakkas nimelt kehtima alla kirjutamise hetkest. Samas võimalikke uusi kohtuvaidlusi ei välista asjatundjad ka uue määruse puhul.

Teemat kommenteeris "Aktuaalse kaamera" otselülituses ka ERR-i Washingtoni korrespondent Maria-Ann Rohemäe. (Lisatud video.)

Toimetaja: Laur Viirand



UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: