Õdede liit: konsensuslepe pole lahendanud praktikakohtade tasustamise teemat ({{commentsTotal}})

Möödunud aasta novembris sõlmiti sotsiaalministeeriumis konsensuslepe, mis peaks järgmise nelja aasta jooksul suurendama õdede ja ämmaemandate õppekohtade arvu ning tagama tudengitele ka tööpraktika ja juhendajad. Eesti Õdede liidu sõnul oli konsensuslepe küll hädavajalik, aga see pole lahendanud küsimust, kuidas õenduspraktikat haiglates tasustama hakatakse.

Sõlmitud konsensusleppe järgi vastutab õdede ja ämmemandate tööpraktika eest edaspidi haiglate liit. Nii otsustavad praktikabaasid ehk näiteks haiglad, kuidas õdedele praktika juhendamise eest tasutakse. Leppe eesmärk on suurendada õdede ja ämmaemandate õppekohtade arvu, mida on õdede ühe koolitaja, Tartu Tervishoiu kõrgkooli sõnul seni liiga vähe olnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tartu Tervishoiu kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar arvab, et tuhande elaniku kohta peaks olema umbes üheksa õde. "Meil on see näitaja kuus ja kindlasti on meil palju arenguruumi selles, et meil oleks piisavalt õdesid esmatasandi- ja ennetustöös," sõnas ta.

Ehkki konsensuslepe oli Eesti Õdede liidu presidendi Anneli Kannuse kaua oodatud, ei taga lepe tema sõnul seda, et üliõpilasi juhendavatele õdedele selle eest ka väärilist tasu makstakse. Aastaid kestnud probleemi lahendaks õdedele lisatasu maksmine praktika juhendamise eest, ütleb Kannus, kelle sõnul praktikakohti on Eestis piisavalt.

"Õdede liit näeb küll seda võimalust, et tegelikult võiks tervishoiuasutustes olla tööl õed, kes reaalselt ongi need, kes tegelevad igapäevaselt praktika juhendamisega. Ja sellist lahendust on rakendatud ka teistes Euroopa riikides. Tegelikult ma ütlen, et pole vahet, kes seda rahastab, see aeg on nii kaugel, et see raha tuleb lihtsalt riigieelarvesse sisse kirjutada," ütles Kannus.

Eesti haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule "Aktuaalsele kaamerale" täna praktika rahastamist kommenteerida ei soovinud. Sotsiaalministeeriumi sõnul peavad haiglate juhid ise otsustama, kuidas juhendamist tasustada.

"Ma tean, et Põhja-Eesti Regionaalhaiglas näiteks on juba, olenemata sellest, kui palju tervishoiukõrgkoolid neile maksavad praktika juhendamise eest, sisemiselt kehtestatud kõrgemad tasud oma praktikajuhendajatele. See, kuidas haiglad praktikajuhendajatele tasuvad, see näitab ka juhtide prioriteete ja arusaamist, mis on tervisesüsteemis oluline," lausus Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel.

Haiglate liit ja sotsiaalministeerium arutavad teemat 15. märtsil.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: