President Niinistö ERR-ile: "tõejärgse ajastu" ohte väikeriikidele ei tasu üle hinnata ({{commentsTotal}})

{{1488818519000 | amCalendar}}

Nii nimetatud tõejärgse ajastu ohte väikeriikidele ei tasu üle hinnata, ütles Soome president Sauli Niinistö intervjuus Eesti rahvusringhäälingule.

Niinistö sõnul pole tõe moonutamises iseenesest mitte midagi uut ning kui väikeriikide kodanikel on tahe oma kodumaad kaitsta, siis pole võimalik neid riike libauudistega murda ega isegi nende rahvusvahelist mainet hävitada, vahendas ETV saade "Välisilm".

Eesti ja Soome vahelist tunnelit pidas Niinistö keerukaks ideeks ning mingit otsustavat rolli Soome riigipea sellel projektil praegusel hetkel ei näinud.

Teisipäeval kohtub Niinistö külla saabuva Eesti kolleegi Kersti Kaljulaidiga.

Intervjuu:

"Härra president, oleme sattunud nn tõejärgsesse ajastusse. Kuidas väikesed riigid, millised on ka Soome ja Eesti, tulevad toime tõejärgsel ajal, kus suured mängurid tahtlikult tõde moonutavad ja kuulutavad selle suhteliseks?

Väikesed riigid tulevad toime just nii hästi, kui väikeste riikide kodanikud toime tulevad, ehk kuidas nemad võtavad infot vastu ja seda käsitlevad. Mina ei näe radikaalset äkilist muutust. Propaganda on alati olemas olnud ja lõpuks oleneb meist igaühest, kuidas me sellesse suhtume. Olen Soomes mitu korda öelnud, et iga soomlane on kodumaa kaitsja, vähemalt oma kõrvade vahel, kui ta oskab hakkama saada valeinfoga, seda märgata ja seda mitte levitada.

Üks Euroopa suurtest küsimustest on põgenikekriis. Kuidas põgenikekriis teie meelest mõjutab Soomet ja üldiselt kogu Euroopat?

See põgenikevool, mis poolteist aastat tagasi tuli Soome. 35 000 põgenikku. Me ei olnud üldse valmis neid vastu võtma, nagu kogu Euroopa ja eriti see ilming, kui üle idapiiri hakkas tulema varjupaigataotlejaid, see oli üsna murettekitav. Praeguseks on olukord rahunenud ja meie ametnikud on välja selgitanud, kes põgenikest vastab varjupaigataotleja nõuetele ja kes mitte. Praegusel hetkel pole mingeid suuremaid probleeme.

Ma ei usu, et paremäärmuslus oleks mingigi vastus neile paineile, mida kujutasin, vaid siin peavad Euroopa Liit ja riigid üheskoos, suured peavad tegutsema nii, et kriisikolletes olud paraneksid, et inimesed ei peaks põgenema. Tõepoolest, rahu loomine on siin eriti tähtis. Populismiga neid probleeme ei lahenda.

Soomel on nüüd sajas sünnipäev. Kuidas te presidendina näete Soome lugu, Soome arengu lugu. Kas on Soome alati kõndinud seda rada, mida peate õigeks?

Kui mõelda Soomele sada aastat tagasi, siis Soome oli väga vaene maa. Ka demokraatlik korraldus loodi pärast väga veriseid aegu. Omamoodi oli see algusfaas aga ka hämmastav üksmeelele jõudmine. Sellest ajast, kui me pidasime kodusõda, läks vaid 20 aastat Talvesõjani. Selles me olime juba vend venna kõrval, mitte vend venna vastu. Pean seda puhtalt demokraatia teeneks. Inimesed said aru, et nende sõna selles riigis maksab. Seepärast oli riik kaitsmist väärt.

Tuleval aastal on ees Eesti sünnipäev, Eesti saja aasta pidupäev. Kas on Soome ja Eesti suhtes veel edenemise ruumi? Kas on seal veel midagi arendada?

Me teeme koostööd. Majandussidemed on väga tihedad ja ka Euroopa Liidu liikmeina on meie arusaamad minu arust väga-väga sarnased ja kui enne ütlesin, et Soome on edulugu, siis seda on praegu ka Eesti.

On räägitud Eesti-Soome sillast, nüüd räägitakse tunnelist. Kui suur tähendus sel tunnelil tegelikult on Soome ja Eesti suhetele?

Minu arust ähvardab see tunnel üsna kalliks kujuneda. Ennustan, et sel teel ootab meid veel igasugu takistusi. Ka pole tunnel minu arust mingi otsustav samm. Üle mere pääseb praegugi väga kiiresti, Soomes on paljud autoreisid palju-palju pikemad, riigi sees. Saame ilma tunnelitagi koostööd arendada. Soomlased on enda jaoks Eesti väga kindlalt avastanud, rahvast käib seal hulkadena. Võib-olla ehk kunagi tulevikus on ka see tunnel vajalik."

Täismahus intervjuu soome keeles:

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: