President Niinistö ERR-ile: "tõejärgse ajastu" ohte väikeriikidele ei tasu üle hinnata ({{commentsTotal}})

{{1488818519000 | amCalendar}}

Nii nimetatud tõejärgse ajastu ohte väikeriikidele ei tasu üle hinnata, ütles Soome president Sauli Niinistö intervjuus Eesti rahvusringhäälingule.

Niinistö sõnul pole tõe moonutamises iseenesest mitte midagi uut ning kui väikeriikide kodanikel on tahe oma kodumaad kaitsta, siis pole võimalik neid riike libauudistega murda ega isegi nende rahvusvahelist mainet hävitada, vahendas ETV saade "Välisilm".

Eesti ja Soome vahelist tunnelit pidas Niinistö keerukaks ideeks ning mingit otsustavat rolli Soome riigipea sellel projektil praegusel hetkel ei näinud.

Teisipäeval kohtub Niinistö külla saabuva Eesti kolleegi Kersti Kaljulaidiga.

Intervjuu:

"Härra president, oleme sattunud nn tõejärgsesse ajastusse. Kuidas väikesed riigid, millised on ka Soome ja Eesti, tulevad toime tõejärgsel ajal, kus suured mängurid tahtlikult tõde moonutavad ja kuulutavad selle suhteliseks?

Väikesed riigid tulevad toime just nii hästi, kui väikeste riikide kodanikud toime tulevad, ehk kuidas nemad võtavad infot vastu ja seda käsitlevad. Mina ei näe radikaalset äkilist muutust. Propaganda on alati olemas olnud ja lõpuks oleneb meist igaühest, kuidas me sellesse suhtume. Olen Soomes mitu korda öelnud, et iga soomlane on kodumaa kaitsja, vähemalt oma kõrvade vahel, kui ta oskab hakkama saada valeinfoga, seda märgata ja seda mitte levitada.

Üks Euroopa suurtest küsimustest on põgenikekriis. Kuidas põgenikekriis teie meelest mõjutab Soomet ja üldiselt kogu Euroopat?

See põgenikevool, mis poolteist aastat tagasi tuli Soome. 35 000 põgenikku. Me ei olnud üldse valmis neid vastu võtma, nagu kogu Euroopa ja eriti see ilming, kui üle idapiiri hakkas tulema varjupaigataotlejaid, see oli üsna murettekitav. Praeguseks on olukord rahunenud ja meie ametnikud on välja selgitanud, kes põgenikest vastab varjupaigataotleja nõuetele ja kes mitte. Praegusel hetkel pole mingeid suuremaid probleeme.

Ma ei usu, et paremäärmuslus oleks mingigi vastus neile paineile, mida kujutasin, vaid siin peavad Euroopa Liit ja riigid üheskoos, suured peavad tegutsema nii, et kriisikolletes olud paraneksid, et inimesed ei peaks põgenema. Tõepoolest, rahu loomine on siin eriti tähtis. Populismiga neid probleeme ei lahenda.

Soomel on nüüd sajas sünnipäev. Kuidas te presidendina näete Soome lugu, Soome arengu lugu. Kas on Soome alati kõndinud seda rada, mida peate õigeks?

Kui mõelda Soomele sada aastat tagasi, siis Soome oli väga vaene maa. Ka demokraatlik korraldus loodi pärast väga veriseid aegu. Omamoodi oli see algusfaas aga ka hämmastav üksmeelele jõudmine. Sellest ajast, kui me pidasime kodusõda, läks vaid 20 aastat Talvesõjani. Selles me olime juba vend venna kõrval, mitte vend venna vastu. Pean seda puhtalt demokraatia teeneks. Inimesed said aru, et nende sõna selles riigis maksab. Seepärast oli riik kaitsmist väärt.

Tuleval aastal on ees Eesti sünnipäev, Eesti saja aasta pidupäev. Kas on Soome ja Eesti suhtes veel edenemise ruumi? Kas on seal veel midagi arendada?

Me teeme koostööd. Majandussidemed on väga tihedad ja ka Euroopa Liidu liikmeina on meie arusaamad minu arust väga-väga sarnased ja kui enne ütlesin, et Soome on edulugu, siis seda on praegu ka Eesti.

On räägitud Eesti-Soome sillast, nüüd räägitakse tunnelist. Kui suur tähendus sel tunnelil tegelikult on Soome ja Eesti suhetele?

Minu arust ähvardab see tunnel üsna kalliks kujuneda. Ennustan, et sel teel ootab meid veel igasugu takistusi. Ka pole tunnel minu arust mingi otsustav samm. Üle mere pääseb praegugi väga kiiresti, Soomes on paljud autoreisid palju-palju pikemad, riigi sees. Saame ilma tunnelitagi koostööd arendada. Soomlased on enda jaoks Eesti väga kindlalt avastanud, rahvast käib seal hulkadena. Võib-olla ehk kunagi tulevikus on ka see tunnel vajalik."

Täismahus intervjuu soome keeles:

Toimetaja: Laur Viirand



Vikerraadio tähistab 50. sünnipäeva

1967 oli hea aasta, sest siis sündis Vikerraadio. 3. aprillil tähistab Eesti populaarseim raadiojaam oma 50. sünnipäeva.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.