Lindude kevadränne on alanud, ornitoloogid ootavad suuremat soojalainet ({{commentsTotal}})

Lindude kevadränne on alanud. Hoolimata sellest, et Haapsalu laht on veel suuresti jääs, võib seal juba kohata näiteks luiki.

Millal jõuab aga kätte rände kõrgpunkt on veel vara öelda, sest see eeldab ornitoloogide sõnul tõsisema soojalaine tulekut, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rändlindudest on Eestisse juba jõudnud luiged, lõokesed, kiivitajad ja haned. Tegemist on nö lähiränduritega, kes talvituvad Euroopas.

Aastate lõikes vaadates algas tänavune ränne pigem keskmisest varem.

"Talv oli pehme, üksikute külmaperioodidega. Väga paljud rändlinnud ootasid juba lähiriikides saabumist meist üldse mitte kaugel. Nende edasiliikumine sõltubki suuresti ilma edenemisest, et kui nüüd ilmad juba vähegi soodsamad on, siis nad liiguvad järjest edasi põhja poole, kus on aga vähegi toitumiseks sobivaid tingimusi," selgitas ornitoloog Marko Valker.

Sotsiaalmeedias on tuntud muret selle üle, kuidas saavad luiged hakkama olukorras, kus Eesti rannikumeri on veel valdavalt jääkatte all.

Valkeri sõnul vahetavad luiged asukohta vastavalt sellele, kuhu tekivad parasjagu lahvandused. "Kui nüüd peaks ilmad külmemaks minema ja see vaba vee ala mingil põhjusel kaduma, siis need luiged lihtsalt rändavad tagasi. Need isendid, kes siis kiiresti reageerida ei jõua, nende seas siis kindlasti on ka kadusid, aga see ongi osa looduslikust valikust."

Kevadrände kõrgpunkti aeg sõltub Valkeri sõnul sellest, millal jõuab siia soojalaine, mis sulatab veekogudelt jää ja muudab aktiivseks põldudel peatuvate suleliste toidulauale kuuluvad selgrootud.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: