Jüri Luik: Trumpi-aegse USA välispoliitikas tuleb eristada kaht tasandit ({{commentsTotal}})

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Jüri Luik, kes külastas hiljuti ka Washingtoni, selgitas ETV saates "Välisilm", et president Donald Trumpi aegase USA välispoliitika puhul on märgata kaht tasandit - ühelt poolt tegutsevad varasemast tuntud julgeolekupoliitikaga seotud isikud, nn ideoloogiliste küsimuste mentelemist aga juhitakse Valgest Majast.

Mõjukate mõttekodade liikmetega kohtunud Luik tunnistas, et Venemaaga seotud skandaal on tõepoolest haaranud USA-s kõigi meeli, samas märkis ta, et tegu pole siiski ainsa terava küsimusega, sest avalikkusele lähevad korda ka teised olulised teemad - näiteks tervishoidu ja nn Obamacare'i saatust puudutavad küsimused.

"Fakt on see, et see Venemaaga ja Vene diplomaatidega Washingtonis seotud skandaal on see, mis on praegu haaranud kõigi meeli, mis on viinud Trumpi administratsiooni sellisesse kaitseasendisse, kus proovitakse selgitada ja selgitada, samas ei olda suutelised seda oma põhilist poliitilist teemaderingi üldse ellu viima," selgitas ta.

Kas uus administratsioon on tööle hakanud, on Luige hinnangul väga hea küsimus. "Neid jõupingutusi tehakse ja nagu me teame, ministreid on kinnitatud ühe rohkem. Samas paljud Washingtonis on üllatunud, et väga aeglaselt käib kõikvõimalike aseministrite kinnitamine. ma meenutan näiteks, et välisministeeriumis on täitmata nii esimese asevälisministri koht kui ka kuue järgmise asevälisministri kohad kui ka kõik abiministrite kohad. Mis sisuliselt tähendab, et piltlikult öeldes välisminister üksi, väga väikese inimeste ringiga peab haldama USA globaalseid huve üle terve maailma ja seda teha on muidugi väga keeruline. Sama on tegelikult ka kaitseministeeriumis ja paljudes teistes ministeeriumites. Võrreldes eelmiste administratsioonidega konkreetne administratsioon - pehmelt öeldes - ei kiirusta nende ametikohtade täitmisega. Isegi neid inimesi ei ole veel kongressile välja pakutud. Tavapäraselt ei oleks nad võib-olla veel kinnitatud, aga nad oleksid vähemalt välja pakutud. Aga seda ei ole praegu."

Luik ei usu, et peavad paika väited, justkui tahakski Trump koos oma kitsa ringkonnaga ja ilma ministeeriume kaasamata riiki juhtida.

"Ma ei usu, et see päris niimoodi on, sest nagu ma ütlesin - USA huvid on globaalsed. Ma usun, et igaüks saab aru, et selleks on vaja tervet ametnike armeed. Ja küsimus ei ole mitte ainult ametnikes, vaid ka poliitiliste juhtide armeed, kes kõiki neid teemasid - kaasa arvatud näiteks Euroopa või venemaa teemat - haldab. teisest küljest on fakt see, et Valges Majas on väga mõjukad mitmed vabariiklased, nagu näiteks Steve Bannon, Trumpi põhiline poliitiline nõunik, kes kuuluvad sellesse vabariiklaste äärmustiiba, kes sisuliselt ütlevad, et riik on kõige kurja alus ja riik peab olema nii õhuke kui vähegi võimalik. Väga palusid ministeeriume ei peaks nende arvates üldse olemas olema. Steve Bannon on ka avalikult öelnud oma esinemistes, et üks Trumpi administratsiooni olulistest ülesannetest on nn administratiivse riigi lahti lammutamine. Nii et mida see administratiivne riik USA kontekstis täpsemalt tähendab, on ilmselt vaieldav, aga fakt on see, et väga paljud ministeeriumid ei ole veel korralikult käivitunud," sõnas ta.

Küsimusele, kas välispoliitika on Trumpi administratsiooni jaoks oluline küsimus, vastas Luik jaatavalt, kuid rõhutas, et selle teema puhul tuleb eristada kaht tasandit.

"Kui me räägime julgeolekupoliitikast, näiteks NATO poliitikast, siis ma ütleksin, et selles osas on rõhk pandud eelkõige tiimile, keda meie väga hästi tunneme - asepresident Mike Pence, kaitseminister James Mattis ja nii edasi ehk inimesed, kes seda teemat tunnevad ja oskavad seal asju ajada. Valge Maja on keskendunud sellistele radikaalsematele teemadele, mis on põhiliselt seotud majandusega, nagu näiteks vabakaubanduslepped, Kagu-Aasia vabakaubandusleppest välja astumine on näiteks üks samm, mida Valge Maja - eelkõige just juba nimetatud Steve Bannon - peavad administratsiooni senise aja kõige suuremaks saavutuseks. Väga paljud sellised ideoloogilised teemad - neid juhitakse Valgest Majast. Aga ma pean ka ütlema, et kohtusin väga paljude inimestega, kes tegelevad igapäevaselt USA välispoliitikaga, ja seal on väike mure. Sest uues eelarveettepanekus, mille Trumpi administratsioon on välja käinud, on välisministeeriumi raha vähendatud kuni ühe kolmandiku võrra, mis on muidugi massiivne vähendamine. Tõsi - ta keskendub põhiliselt USA poolt antavale välis- ja humanitaarabile, aga siiski on tegu aukartust äratava numbriga ja pole ime, et väga paljudele välispoliitika professionaalidele tekitab see päris tõsist muret," selgitas ta.

Trumpi kõne kongressi ees Luige arvates mingitest sisulistest muutustest märku ei andnud, pigem seisnes erinevus eelkõige stiilis.

"Ma usun, et kui vaadata Trumpi väljaütlemisi ka valimiskampaania ajal, siis tõepoolest kasutas ta mitu korda seda terminit obsolete ehk vananenud. Teisest küljest ta siiski kunagi ei seadnud NATO-t küsimärgi alla, ta pigem ikkagi keskendus kaitsekulutustele ja see tema oli kongressikõnes ka väga selgelt sees. Kui seda kõnet kuulata, siis minu arust erinevus oli eelkõige stiilis. Kui vaadata sisu nö punkt punktilt, siis väga paljuski see sisu ikkagi peegeldas kogu seda poliitikat, mida Trump on alati lubanud ellu viia, aga tõesti - teises sõnastuses ja mõningates teemades, mis on USA-s väga vastuolulised, näiteks immigratsioonireform, andis ta teatava sõbrakäe ka USA opositsioonile ehk et võiksime koos mõelda migratsioonireformi peale. Aga see on ikkagi üks lause, ei ole üldse selge, millist reformi Trump silmas peab, mingeid detaile sellest pole teada ja kuidas ta suudab seda teiste pooltega ellu viia," märkis Luik.

Toimetaja: Laur Viirand



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: