Õiguskomisjonis jäi hinnang vapsidele ja vaikivale ajastule andmata ({{commentsTotal}})

{{1488895014000 | amCalendar}}

Riigikogu õiguskomisjon arutas teisipäeval Eesti Vabadussõjalaste Liidu rolli üle Eesti ajaloos ja vabadussõjalaste võimalikku rehabiliteerimist, kuid üksmeelele ei jõudnud. Komisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles, et kindlasti tuleb küsimus arutlusele ka täiskogu istungil.

Komisjonis esinesid ettekannetega ajaloolased Jaak Valge ja Art Johanson. Ettekande pealkirjaks oli "Eesti autoritaarrežiimi poliitilistest repressioonidest aastatel 1934-1940.“

"Pean väga oluliseks, et enne kui minnakse mõne deklaratsiooni või otsuse juurde kuulatakse ajalooteadlaste seisukohti. Selline avalik kuulamine on esmakordne ja aitab meie ajaloo niinimetatud kinni kleepunud lehekülgi avada,“ ütles Karilaid.

Valge ütles arutelul, et autoritaarne režiim väärib hukkamõistu ja oleks moraalselt ilus. "Kuidas seda teha, tuleb otsustada neil, kel on rahva mandaat," sõnas Valge. Ta lisas, et vastav avaldus või deklaratsioon ei ohustaks mingil moel Eesti õiguslikku järjepidevust.

Opositsiooni esindajad väljendasid arvamust, et riigikogu ei peaks vaikiva ajastu temaatikaga tegelema. Reformierakonna esimees Hanno Pevkur ütles, et riigikogu ei peaks tegelema ajaloo tõlgendamisega, vaid tegelema seadusloomega. "Pole riigikogu asi minna ajas 80 aastat tagasi ja hakata toonaseid olusid hindama," sõnas Pevkur.

Karilaid vastas, et riigikogu roll nii suur kui riigikogu ise seda võimaldab ning meenutas, et õiguskomisjon otsustas hääletuse alusel 1930. aastaid Eesti poliitikas arutada. "Kas see lõpeb deklaratsiooniga või muul moel ongi arutelu küsimus. Pingeliste ajalooliste perioodide üle arutamine ei peaks tabu olema."

Karilaid lubas, et kavatseb koos mõttekaaslastega riigikogus vaikiva ajastu arutelu algatada täissaalis. "Millal ja millises vormis, seda näitab aeg."

Vabadussõjalaste Liidu liikmete arv on ebaselge

Ajaloolane Jaak Valge ütles "Aktuaalsele kaamerale", et teada pole näiteks see, kui palju inimesi kuulus Vabadussõjalaste Liitu. Räägitud on nii 15 tuhandest kui ka 60 tuhandest liikmest.

Informatsiooni saanuks ka Artur Sirgu mälestustest. "Pärast tema hukkumist on need kadunud. Kui meil oleksid need mälestused saadaval, siis oleksid Eesti ajalooõpikud pisut teistmoodi kirjutatud," nentis Valge.

Valge ütles, et tegu oli omamoodi kultusliikumisega, millel oli nii tuliseid pooldajaid kui ka hulgaliselt vastaseid. Kiiresti populaarseks saanud Vabadussõjalaste Liit suleti 12. märtsil 1934 ning suur osa aktiviste arreteeriti.

Valge sõnul võiks riigikogu Eesti autoritaarrežiimi poolt tagakiusatutelt ja nende lähedastelt vabandust paluda. Valge märkis, et see ei puuduta ainult vapse. "See praegusel segasel ajal annaks märku ka meie esinduskogu vankumatust demokraatlikust hoiakust. See oleks ka tulevikku suunatud."

Õiguskomisjon arutas, kui aktuaalne see küsimus hetkel on ning mis on riigikogu roll - kas tegeleda seadusloomega või anda hinnanguid.

Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid (KE) toetab vabandamise ideed.

"Paljud kardavad seda teemat. Ajalugu on alati emotsionaalne ja selles võib olla ka vastolusid, aga ma näen, et praegu on parlamendis 10-liikmeline grupp olemas, kes selle teemaga on nõus edasi minema," sõnas ta.

Kasekamp: vapside rehabiliteerimist saab käsitleda mitmel tasandil

"Aktuaalse kaamera" stuudios teemat kommenteerinud Tartu Ülikooli professor Andres Kasekamp leidis, et vapsidele hinnangu andmise teema on küllaltki segane ja mitmetasandiline teema ja eriti keerukas on öelda, milline on selles riigikogu roll.

"Riigikogu muidugi kiitis heaks Konstantin Pätsi kaitseseisukorra väljakuulutamise 12. märtsil 1934. Nii et riigikogu tegelikult on siis see, kes peaks antud juhul oma eelkäija otsuseid redigeerima. Vapse muidugi enam pole, kelle ees vabandada. Aga see teema tundub olevat küllaltki segane, et mis tegelikult riigikogu peaks ette võtma," rääkis ta.

Kasekampi sõnul on küsimus vapside rehabiliteerimisest käsitletav kolmel tasandil.

"Esimene on ajalooteaduse tasand, teine on siis poliitiline tasand ja kolmas ongi just siis õigusloome, mille üle õiguskomisjon tahtis arutada täna ja millest mingit selgust ei tulnud. Sest ma usun, et nüüd ajalooteaduse seisukohast, et siin ei ole mingeid suuri vaidlusi faktoloogia üle, sest professionaalsed ajaloolased saavad asjast päris hästi aru. Küsimus on võib-olla selles, et ühiskonnas laiemalt ei ole vapside teemal arutelu väga palju olnud," selgitas ta.

"Ajaloolasena on mul alati hea meel, kui arutatakse ajaloolisi teemasid ja see on igati tervitatav. Aga mis siis riik peaks ette võtma - sellel on palju tõsisem kaal, sest kui riigikogu või valitsus võtab mingisuguse seisukoha, siis sellel on ka oma rahvusvaheline dimensioon. Et näiteks kui hakatakse vapse, keda peetakse laiemas ilmas paremäärmuslasteks, mõni isegi nimetab neid fašistideks, kui neid rehabiliteeritakse, te võite kujutada ette, millised pealkirjad võiksid olla mitte ainult idas, vaid ka läänes," märkis Kasekamp.

Toimetaja: Indrek Kuus, Anne Raiste, Laur Viirand

Allikas: ERR



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.