Õiguskomisjonis jäi hinnang vapsidele ja vaikivale ajastule andmata ({{commentsTotal}})

{{1488895014000 | amCalendar}}

Riigikogu õiguskomisjon arutas teisipäeval Eesti Vabadussõjalaste Liidu rolli üle Eesti ajaloos ja vabadussõjalaste võimalikku rehabiliteerimist, kuid üksmeelele ei jõudnud. Komisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles, et kindlasti tuleb küsimus arutlusele ka täiskogu istungil.

Komisjonis esinesid ettekannetega ajaloolased Jaak Valge ja Art Johanson. Ettekande pealkirjaks oli "Eesti autoritaarrežiimi poliitilistest repressioonidest aastatel 1934-1940.“

"Pean väga oluliseks, et enne kui minnakse mõne deklaratsiooni või otsuse juurde kuulatakse ajalooteadlaste seisukohti. Selline avalik kuulamine on esmakordne ja aitab meie ajaloo niinimetatud kinni kleepunud lehekülgi avada,“ ütles Karilaid.

Valge ütles arutelul, et autoritaarne režiim väärib hukkamõistu ja oleks moraalselt ilus. "Kuidas seda teha, tuleb otsustada neil, kel on rahva mandaat," sõnas Valge. Ta lisas, et vastav avaldus või deklaratsioon ei ohustaks mingil moel Eesti õiguslikku järjepidevust.

Opositsiooni esindajad väljendasid arvamust, et riigikogu ei peaks vaikiva ajastu temaatikaga tegelema. Reformierakonna esimees Hanno Pevkur ütles, et riigikogu ei peaks tegelema ajaloo tõlgendamisega, vaid tegelema seadusloomega. "Pole riigikogu asi minna ajas 80 aastat tagasi ja hakata toonaseid olusid hindama," sõnas Pevkur.

Karilaid vastas, et riigikogu roll nii suur kui riigikogu ise seda võimaldab ning meenutas, et õiguskomisjon otsustas hääletuse alusel 1930. aastaid Eesti poliitikas arutada. "Kas see lõpeb deklaratsiooniga või muul moel ongi arutelu küsimus. Pingeliste ajalooliste perioodide üle arutamine ei peaks tabu olema."

Karilaid lubas, et kavatseb koos mõttekaaslastega riigikogus vaikiva ajastu arutelu algatada täissaalis. "Millal ja millises vormis, seda näitab aeg."

Vabadussõjalaste Liidu liikmete arv on ebaselge

Ajaloolane Jaak Valge ütles "Aktuaalsele kaamerale", et teada pole näiteks see, kui palju inimesi kuulus Vabadussõjalaste Liitu. Räägitud on nii 15 tuhandest kui ka 60 tuhandest liikmest.

Informatsiooni saanuks ka Artur Sirgu mälestustest. "Pärast tema hukkumist on need kadunud. Kui meil oleksid need mälestused saadaval, siis oleksid Eesti ajalooõpikud pisut teistmoodi kirjutatud," nentis Valge.

Valge ütles, et tegu oli omamoodi kultusliikumisega, millel oli nii tuliseid pooldajaid kui ka hulgaliselt vastaseid. Kiiresti populaarseks saanud Vabadussõjalaste Liit suleti 12. märtsil 1934 ning suur osa aktiviste arreteeriti.

Valge sõnul võiks riigikogu Eesti autoritaarrežiimi poolt tagakiusatutelt ja nende lähedastelt vabandust paluda. Valge märkis, et see ei puuduta ainult vapse. "See praegusel segasel ajal annaks märku ka meie esinduskogu vankumatust demokraatlikust hoiakust. See oleks ka tulevikku suunatud."

Õiguskomisjon arutas, kui aktuaalne see küsimus hetkel on ning mis on riigikogu roll - kas tegeleda seadusloomega või anda hinnanguid.

Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid (KE) toetab vabandamise ideed.

"Paljud kardavad seda teemat. Ajalugu on alati emotsionaalne ja selles võib olla ka vastolusid, aga ma näen, et praegu on parlamendis 10-liikmeline grupp olemas, kes selle teemaga on nõus edasi minema," sõnas ta.

Kasekamp: vapside rehabiliteerimist saab käsitleda mitmel tasandil

"Aktuaalse kaamera" stuudios teemat kommenteerinud Tartu Ülikooli professor Andres Kasekamp leidis, et vapsidele hinnangu andmise teema on küllaltki segane ja mitmetasandiline teema ja eriti keerukas on öelda, milline on selles riigikogu roll.

"Riigikogu muidugi kiitis heaks Konstantin Pätsi kaitseseisukorra väljakuulutamise 12. märtsil 1934. Nii et riigikogu tegelikult on siis see, kes peaks antud juhul oma eelkäija otsuseid redigeerima. Vapse muidugi enam pole, kelle ees vabandada. Aga see teema tundub olevat küllaltki segane, et mis tegelikult riigikogu peaks ette võtma," rääkis ta.

Kasekampi sõnul on küsimus vapside rehabiliteerimisest käsitletav kolmel tasandil.

"Esimene on ajalooteaduse tasand, teine on siis poliitiline tasand ja kolmas ongi just siis õigusloome, mille üle õiguskomisjon tahtis arutada täna ja millest mingit selgust ei tulnud. Sest ma usun, et nüüd ajalooteaduse seisukohast, et siin ei ole mingeid suuri vaidlusi faktoloogia üle, sest professionaalsed ajaloolased saavad asjast päris hästi aru. Küsimus on võib-olla selles, et ühiskonnas laiemalt ei ole vapside teemal arutelu väga palju olnud," selgitas ta.

"Ajaloolasena on mul alati hea meel, kui arutatakse ajaloolisi teemasid ja see on igati tervitatav. Aga mis siis riik peaks ette võtma - sellel on palju tõsisem kaal, sest kui riigikogu või valitsus võtab mingisuguse seisukoha, siis sellel on ka oma rahvusvaheline dimensioon. Et näiteks kui hakatakse vapse, keda peetakse laiemas ilmas paremäärmuslasteks, mõni isegi nimetab neid fašistideks, kui neid rehabiliteeritakse, te võite kujutada ette, millised pealkirjad võiksid olla mitte ainult idas, vaid ka läänes," märkis Kasekamp.

Toimetaja: Indrek Kuus, Anne Raiste, Laur Viirand

Allikas: ERR



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: