Õiguskomisjonis jäi hinnang vapsidele ja vaikivale ajastule andmata ({{commentsTotal}})

{{1488895014000 | amCalendar}}

Riigikogu õiguskomisjon arutas teisipäeval Eesti Vabadussõjalaste Liidu rolli üle Eesti ajaloos ja vabadussõjalaste võimalikku rehabiliteerimist, kuid üksmeelele ei jõudnud. Komisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles, et kindlasti tuleb küsimus arutlusele ka täiskogu istungil.

Komisjonis esinesid ettekannetega ajaloolased Jaak Valge ja Art Johanson. Ettekande pealkirjaks oli "Eesti autoritaarrežiimi poliitilistest repressioonidest aastatel 1934-1940.“

"Pean väga oluliseks, et enne kui minnakse mõne deklaratsiooni või otsuse juurde kuulatakse ajalooteadlaste seisukohti. Selline avalik kuulamine on esmakordne ja aitab meie ajaloo niinimetatud kinni kleepunud lehekülgi avada,“ ütles Karilaid.

Valge ütles arutelul, et autoritaarne režiim väärib hukkamõistu ja oleks moraalselt ilus. "Kuidas seda teha, tuleb otsustada neil, kel on rahva mandaat," sõnas Valge. Ta lisas, et vastav avaldus või deklaratsioon ei ohustaks mingil moel Eesti õiguslikku järjepidevust.

Opositsiooni esindajad väljendasid arvamust, et riigikogu ei peaks vaikiva ajastu temaatikaga tegelema. Reformierakonna esimees Hanno Pevkur ütles, et riigikogu ei peaks tegelema ajaloo tõlgendamisega, vaid tegelema seadusloomega. "Pole riigikogu asi minna ajas 80 aastat tagasi ja hakata toonaseid olusid hindama," sõnas Pevkur.

Karilaid vastas, et riigikogu roll nii suur kui riigikogu ise seda võimaldab ning meenutas, et õiguskomisjon otsustas hääletuse alusel 1930. aastaid Eesti poliitikas arutada. "Kas see lõpeb deklaratsiooniga või muul moel ongi arutelu küsimus. Pingeliste ajalooliste perioodide üle arutamine ei peaks tabu olema."

Karilaid lubas, et kavatseb koos mõttekaaslastega riigikogus vaikiva ajastu arutelu algatada täissaalis. "Millal ja millises vormis, seda näitab aeg."

Vabadussõjalaste Liidu liikmete arv on ebaselge

Ajaloolane Jaak Valge ütles "Aktuaalsele kaamerale", et teada pole näiteks see, kui palju inimesi kuulus Vabadussõjalaste Liitu. Räägitud on nii 15 tuhandest kui ka 60 tuhandest liikmest.

Informatsiooni saanuks ka Artur Sirgu mälestustest. "Pärast tema hukkumist on need kadunud. Kui meil oleksid need mälestused saadaval, siis oleksid Eesti ajalooõpikud pisut teistmoodi kirjutatud," nentis Valge.

Valge ütles, et tegu oli omamoodi kultusliikumisega, millel oli nii tuliseid pooldajaid kui ka hulgaliselt vastaseid. Kiiresti populaarseks saanud Vabadussõjalaste Liit suleti 12. märtsil 1934 ning suur osa aktiviste arreteeriti.

Valge sõnul võiks riigikogu Eesti autoritaarrežiimi poolt tagakiusatutelt ja nende lähedastelt vabandust paluda. Valge märkis, et see ei puuduta ainult vapse. "See praegusel segasel ajal annaks märku ka meie esinduskogu vankumatust demokraatlikust hoiakust. See oleks ka tulevikku suunatud."

Õiguskomisjon arutas, kui aktuaalne see küsimus hetkel on ning mis on riigikogu roll - kas tegeleda seadusloomega või anda hinnanguid.

Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid (KE) toetab vabandamise ideed.

"Paljud kardavad seda teemat. Ajalugu on alati emotsionaalne ja selles võib olla ka vastolusid, aga ma näen, et praegu on parlamendis 10-liikmeline grupp olemas, kes selle teemaga on nõus edasi minema," sõnas ta.

Kasekamp: vapside rehabiliteerimist saab käsitleda mitmel tasandil

"Aktuaalse kaamera" stuudios teemat kommenteerinud Tartu Ülikooli professor Andres Kasekamp leidis, et vapsidele hinnangu andmise teema on küllaltki segane ja mitmetasandiline teema ja eriti keerukas on öelda, milline on selles riigikogu roll.

"Riigikogu muidugi kiitis heaks Konstantin Pätsi kaitseseisukorra väljakuulutamise 12. märtsil 1934. Nii et riigikogu tegelikult on siis see, kes peaks antud juhul oma eelkäija otsuseid redigeerima. Vapse muidugi enam pole, kelle ees vabandada. Aga see teema tundub olevat küllaltki segane, et mis tegelikult riigikogu peaks ette võtma," rääkis ta.

Kasekampi sõnul on küsimus vapside rehabiliteerimisest käsitletav kolmel tasandil.

"Esimene on ajalooteaduse tasand, teine on siis poliitiline tasand ja kolmas ongi just siis õigusloome, mille üle õiguskomisjon tahtis arutada täna ja millest mingit selgust ei tulnud. Sest ma usun, et nüüd ajalooteaduse seisukohast, et siin ei ole mingeid suuri vaidlusi faktoloogia üle, sest professionaalsed ajaloolased saavad asjast päris hästi aru. Küsimus on võib-olla selles, et ühiskonnas laiemalt ei ole vapside teemal arutelu väga palju olnud," selgitas ta.

"Ajaloolasena on mul alati hea meel, kui arutatakse ajaloolisi teemasid ja see on igati tervitatav. Aga mis siis riik peaks ette võtma - sellel on palju tõsisem kaal, sest kui riigikogu või valitsus võtab mingisuguse seisukoha, siis sellel on ka oma rahvusvaheline dimensioon. Et näiteks kui hakatakse vapse, keda peetakse laiemas ilmas paremäärmuslasteks, mõni isegi nimetab neid fašistideks, kui neid rehabiliteeritakse, te võite kujutada ette, millised pealkirjad võiksid olla mitte ainult idas, vaid ka läänes," märkis Kasekamp.

Toimetaja: Indrek Kuus, Anne Raiste, Laur Viirand

Allikas: ERR



Lõke ja ilm
Võidupüha ilm interaktiivsel kaardil.Võidupüha ilm interaktiivsel kaardil.
Võidupüha ilm interaktiivsel kaardil: jahedavõitu, pilvine, kuid vihmata

Ükski lõke ei jää võidupüha õhtul vihmast märgade puude tõttu süütamata. Küll aga tasuks hilisemateks õhtutundideks varuda soojemaid riideid, sest õhutemperatuur jääb üle Eesti vaid kümmekonna kraadi juurde. Alati võib muidugi lõkkele lähemale pugeda, aga sealjuures tulevad päästjad meelde, et viimane kustutab tule - nii jääb õnnetus tulemata.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Kelly Sildaru Tallinna lennujaamas, teel Skopjesse Euroopa olümpiakomiteede foorumile, kus valitakse Piotr Nurowski auhinna laureaat.Kelly Sildaru Tallinna lennujaamas, teel Skopjesse Euroopa olümpiakomiteede foorumile, kus valitakse Piotr Nurowski auhinna laureaat.
Kelly Sildaru kandideerib järjekordsele spordiauhinnale

Kelly Sildaru kandideerib tänavu USA telekanalil ABC mainekale ESPY (Excellence in Sports Performance Yearly Award) auhinnale.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

"Naabrist parem" produtsent Jaanus Saar koos sisearhitekti Aljonaga"Naabrist parem" produtsent Jaanus Saar koos sisearhitekti Aljonaga
TV3 tõsielusaates osalenu süüdistab produtsenti hämarates tehingutes

Üle mitme aasta tõi TV3 eelmisel kevadhooajal tagasi eetrisse tõsielusaate "Naabrist parem", kus saates osalejad panid end proovile korteriehituses ning püüdsid võita televaatajate südamed. Saate osalise väitel oli kaadri taga toimuv isegi põnevam ja konfliktsem kui see, mis saatesse jõudis.

Karen Handel võitu tähistamas.Karen Handel võitu tähistamas.
Georgia osariigi valimistel võitis vabariiklane Karen Handel

Ühendriikides võitis teisipäeval Georgia osariigi kongressivalimistel vabariiklane Karen Handel.

Keila raudteejaam.Keila raudteejaam.
Haldusreformi komisjon: valitsus peaks kaaluma Keilale erandi tegemist

Haldusreformi Põhja- ja Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon leidsid teisipäevastel koosolekutel, et valitsusel tuleks kaaluda Keilale erandi andmist ning ehkki eelistatud oleks Luunja ühinemine Tartu linnaga ja Nõo ühinemine Elvaga, peaks teise variandina kaaluma ka nende ühinemise lõpetamist.

Uuendatud: 22:08 
On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema