Vene ettevõtjad peavad terrorismivastase seaduse muudatusi ebarealistlikeks ({{commentsTotal}})

Järgmisest aastast on Venemaa mobiilside operaatorid ja interneti teenusepakkujad kohustatud poole aasta jooksul hoidma alles kõikide klientide allalaaditud sisu, nende telefonikõnesid ja kirjavahetust.

Selleks kohustavad neid eelmisel aastal vastu võetud terrorismivastase seaduse muudatused. Ettevõtjad peavad seadust aga mittetäidetavaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Põhiprobleem on selles, et kõik seaduse täitmise finantskulud on jäetud ärimeeste kanda, mis tähendab, et kulud tuleb lõpuks kinni maksta tavalisel mobiilside ja interneti kasutajal. Tuleb välja, et ärimehed ja kodanikud peavad aitama rahaliselt riiki võitluses terrorismi ja ekstremismi vastu.

"Tegemist on projektiga, millega üritatakse kõike säilitada - see on riigi projekt. Selleks, et seda realiseerida, tuleb astuda samme, mis piiravad kompaniide ja inimeste, kodanike õigusi. Muidu seda teha ei saa. Ja täna on tähtaeg juba möödas. Täna on juba väga raske täita seda seadust 1. jaanuariks 2018. Täna ei ole isegi selge, kui palju võib maksta andmete töötlemiskeskuste ehitamine. Kindlasti kulub selleks mitte vähem kui aasta aega," nentis interneti õiguskaitsja Dmitri Marinitšev.

"Seaduse realiseerimiseks selles vormis, kuidas ta oli vastu võetud, juba aega ei ole. Sest andmete töötlemiskeskuste ehitamine, infosüsteemide loomine, see võtab rohkem aega, kui seaduse jõustumiseni jäi. Millega see kõik lõpeb, on raske öelda," lisas Mail.ru asepresident Vladimir Gabrieljan.

Seaduse jõustumise puhul on ka kirjavahetuse ja eraelu saladuse rikkumise riskid.

"Kahjuks see küsimus jäi vastuseta. Neid küsimusi keegi detailselt ja selgelt ei arutanud. Mis juhtub, kui seda kõike hoiab erafirma? Kui mingid inimesed, kes ei ole operatiivorganite esindajad, kes ei tegele julgeoleku tagamisega, saavad juurdepääsu sellele infole?" küsis Interneti uurimisinstituudi strateegiliste projektide direktor Irina Levova.

Venemaalased räägivad poole aasta jooksul mobiiltelefoniga üle 700 miljoni minuti, saadavad üle 50 miljoni sõnumi ja internetiliiklus venekeelses segmendis ületab kuus heksabaiti. Ärimeeste sõnul ei ole riigil praegu meetodeid, et sellist andmete mahtu analüüsida.

"Mida saab sellest kasutaja? Milleks me ikka kõike seda hoiame? Milles on võitluse mõte terrori ja teiste halbade asjade vastu? Mida annab see info ja kas ta annab üldse midagi?" arutles õiguskaitsja Marinitšev.

Sellele küsimusele peaks vastama riik. Ärimehed loodavad siiani dialoogile.

Toimetaja: Laur Viirand



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: