Vene ettevõtjad peavad terrorismivastase seaduse muudatusi ebarealistlikeks
Järgmisest aastast on Venemaa mobiilside operaatorid ja interneti teenusepakkujad kohustatud poole aasta jooksul hoidma alles kõikide klientide allalaaditud sisu, nende telefonikõnesid ja kirjavahetust.
Selleks kohustavad neid eelmisel aastal vastu võetud terrorismivastase seaduse muudatused. Ettevõtjad peavad seadust aga mittetäidetavaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Põhiprobleem on selles, et kõik seaduse täitmise finantskulud on jäetud ärimeeste kanda, mis tähendab, et kulud tuleb lõpuks kinni maksta tavalisel mobiilside ja interneti kasutajal. Tuleb välja, et ärimehed ja kodanikud peavad aitama rahaliselt riiki võitluses terrorismi ja ekstremismi vastu.
"Tegemist on projektiga, millega üritatakse kõike säilitada - see on riigi projekt. Selleks, et seda realiseerida, tuleb astuda samme, mis piiravad kompaniide ja inimeste, kodanike õigusi. Muidu seda teha ei saa. Ja täna on tähtaeg juba möödas. Täna on juba väga raske täita seda seadust 1. jaanuariks 2018. Täna ei ole isegi selge, kui palju võib maksta andmete töötlemiskeskuste ehitamine. Kindlasti kulub selleks mitte vähem kui aasta aega," nentis interneti õiguskaitsja Dmitri Marinitšev.
"Seaduse realiseerimiseks selles vormis, kuidas ta oli vastu võetud, juba aega ei ole. Sest andmete töötlemiskeskuste ehitamine, infosüsteemide loomine, see võtab rohkem aega, kui seaduse jõustumiseni jäi. Millega see kõik lõpeb, on raske öelda," lisas Mail.ru asepresident Vladimir Gabrieljan.
Seaduse jõustumise puhul on ka kirjavahetuse ja eraelu saladuse rikkumise riskid.
"Kahjuks see küsimus jäi vastuseta. Neid küsimusi keegi detailselt ja selgelt ei arutanud. Mis juhtub, kui seda kõike hoiab erafirma? Kui mingid inimesed, kes ei ole operatiivorganite esindajad, kes ei tegele julgeoleku tagamisega, saavad juurdepääsu sellele infole?" küsis Interneti uurimisinstituudi strateegiliste projektide direktor Irina Levova.
Venemaalased räägivad poole aasta jooksul mobiiltelefoniga üle 700 miljoni minuti, saadavad üle 50 miljoni sõnumi ja internetiliiklus venekeelses segmendis ületab kuus heksabaiti. Ärimeeste sõnul ei ole riigil praegu meetodeid, et sellist andmete mahtu analüüsida.
"Mida saab sellest kasutaja? Milleks me ikka kõike seda hoiame? Milles on võitluse mõte terrori ja teiste halbade asjade vastu? Mida annab see info ja kas ta annab üldse midagi?" arutles õiguskaitsja Marinitšev.
Sellele küsimusele peaks vastama riik. Ärimehed loodavad siiani dialoogile.
Toimetaja: Laur Viirand