"Foorumis" kutsuti valitsust pingete maandamise, tagasipööramise- ja ka õhupuhastusvalitsuseks ({{commentsTotal}})

Teisipäevases "Foorumi" saates kutsuti valitsust nii ühiskondlike pingete maandamise valitsuseks, tagasipööramise- ja ka õhupuhastusvalitsuseks, milles õhku puhastatakse deodorandiga. Emotsionaalseks kujunenud saates tehti valitsusele hulgaliselt etteheiteid. Seni astmelist tulumaksu maha salganud IRL tunnistas läbi Kaia Iva, et kui nii on vaja praegust süsteemi kutsuda, siis kutsutagu, peaasi, et süsteem töötaks.

"Kui me vaatame seda, mida Keskerakond suutis üheksa aastat ära teha opositsioonis ja seda, mida ta on teinud kolme kuuga koalitsioonis siis see on muljetavaldav," kommenteeris Keskerakonna liige Jaanus Karilaid.

Karilaiu sõnul võib tänase valitsuse kohta öelda, et see on ühiskondlike pingete maandamise valitsus.

EKRE fraktsiooni liikme Jaak Madisoni sõnul on aga Keskerakond muutnud poliitilist kultuuri veelgi räigemaks kui see oli Reformierakonna ajal. "Olgu see kobareelnõu läbisurumine, millega jätkatakse tegelikult sama aktsiisipoliitikat ja veelgi hullemas tempos, suretades välja maapoode Lõuna-Eestis ja minnes vastuollu ka põhiseadusega," lausus Madison.

Reformierakonna esimees Hanno Pevkur heitis Keskerakonna valitsusele ette ka valetamisskandaale ja laristavat suhtumit maksumaksja raha kasutamisel. Näidetena tõi ta linnahalli ja sisekaitseakadeemiaga seonduva. Valitsuse veaks nimetas Pevkur ka flirtimist vene valijaga.

Sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva ütles, et tänane valitsus ei aja niivõrd Excelis näpuga järge ja ei tee linnukesi, vaid viib ellu asju, mis on Eestile vajalikud.

Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik nimetas praegust valitsust õhupuhastusvalitsuseks. "Aga päris täpselt veel ei saa aru, kas aknad tehti lahti, et tuba põhjalikult puhastada või vaikselt tossutatakse deodorandiga värske õhu lõhna. Segadust ja ebakindlust on palju," leidis Talvik.

Karilaid vastas Talvikule, et valitsusel on väga palju põhimõttelisi muutusi ja enam ei tegeleta peenhäälestamisega.

Astmeline tulumaks

Jaak Madison märkis, et IRL on praeguses valitsuses reitingute nimel oma põhimõtetest loobunud. Kaia Iva vastas sellele, et praeguses valitsuses on juba seadustatud IRL-i põhiline valimislubadus - keskmise ja tavalise palgaga inimeste tulumaksuvabastus.

Pevkur ja Madison ütlesid veel, et valitsus karistab oma valijaid astmelise tulumaksuga. Madison lisas, et IRL lausa petab oma valijaid selgitades, et nemad astmelise tulumaksuga seotud ei ole.

"Kui kellelgi on parem tunne nimetades praegust süsteemi astmeliseks tulumaksuks, siis nimetage nii palju kui vaja, aga peaasi, et süsteem töötab," ütles selle peale Kaia Iva.

Opositsioonipoliitikud leidsid, et valistus nullib oma teened inimeste sissetulekute parandamisel aktsiisitõusudega.

Alkoholipoliitika

Saates arutati häälekalt valitsuse alkoholipoliitika üle. Kui koalitsiooni esindajad Kalvi Kõva ja Kaia Iva põhjendasid, et seoses alkoholiaktsiisi tõusuga mõeldakse eelkõige rahva tervise peale, siis Hanno Pevkur leidis, et tegemist on ettevõtlusvabaduse piiramisega. Artur Talvik tõi välja, et selle tulemusel ei jooda Eestis vähem.

Kaia Iva rõhutas alkoholipoliitika rohelise raamatu olulisust. "See, et Eesti inimene kipub ennast surnuks jooma on selge. See, et me ei hakka kuiva seadust tegema on ka selge, aga ei saa teha nii, et me sellega ei tegele," lausus ta.

E-valimised

Jaanus Karilaid rääkis, et kolmapäeval antakse üle e-valimiste eelnõu, millega võetakse valimispäevi vähemaks. "See on samm edasi e-valimiste likvideerimise suunas. Igal juhul on see märgiline küsimus," ütles Karilaid.

Hanno Pevkur kutsus praegust valitsust tagasipööramise valitsuseks ja ütles, et seda ilmsestab eriti e-valimiste eelnõu. "Eesti, kes on olnud e-valitsemise lipulaev, kes on maailmas saanud endale väga palju tuntust ja kuulsust /.../ siis nüüd me ütleme seda, et e-valimised prügikasti. No kuulge. Kuhu veel," küsis Pevkur.

Keskerakonna koalitsioonipartner Kaia Iva arvas, et e-valmised ei kao Eestist mitte kusagile.

Jaak Madisonil aga jätkus valitsusele ka kiidusõnu. "Esimene asi reederite probleemile tähelepanu pööramine. Viimane kaubalaev läks Eesti registrisse aastal 2013, veel kümme aastat tagasi oli neid üle mitmekümne. Lätil on hetkel üle 80 laeva registris. See on tõesti tänuväärne asi. Teine tänuväärne asi - kaitsetööstus. Väga hea asi, mis saavutati oli kokkulepe, et Eestis saab taas hakata tootma laskemoona," rääkis Madison. 

Linnahall

Samas heitis ta veel valitsusele ette Urve Palo üürielamute programmi. Samuti ei pea ta õigeks lubada 100 miljonit eurot linnahalli renoveerimiseks.

Artur Talvik, kes on riigikogus korruptsioonivastase erikomisjoni esimees näeb linnahalli korda tegemise juures korruptsiooniohtu. "Linnahall kahetsusväärselt hakkab külge saama Tallinna negatiivset märki. Esimesed märgid on sellest, et projekteerimiskonkurss on korraldatud niimoodi, et see mängitakse ühele projekteerijale kätte, kes ise tegi lähteülesande. See on juba ohumärk, et see suur summa üritatakse kantida kuhugi vasakule ära," ütles Talvik.

"Kui te selliseid asju teete, siis eeldus peab olema see, et see peab olema läbipaistev, läbinähtav ja avalike konkurssidega läbiviidav," lisas ta.

Talvikuga nõustus ka Hanno Pevkur, kes nimetas linnahalli ümber toimuvat hämaraks.

Neile vastas Jaanus Karilaid. "Linnahalliga on kolm varianti. Kas lammutada ära ja teha sinna purskkaev, teha see korda või jätkata vanaviisi. Meie teeme selle korda. Ükskõik, kui palju te kiunute ja vingute, meie teeme selle korda," ütles Jaanus Karilaid.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
Rahvusvahelist maksete ja valuutavahetuse teenust pakkuv Eesti päritolu idufirma TransferWise saab arvestatava osa investeeringutest riskikapitaliettevõtetelt ja erainvestoritelt. Pildil kaasasutaja Kristo Käärmann.

Transferwise sai kahjumist välja

Rahaülekannete teenust pakkuva Transferwise'i möödunud majandusaasta tulemused näitavad, et aastaga ettevõtte käive kahekordistus ja miljonitesse ulatunud kahjumist on saanud miljonitesse ulatuv kasum, kirjutab ajaleht Äripäev.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: