Lugu Naisest
Väärtustagem ja võimestagem naisi. Saame seda teha läbi kasvatuse ja hariduse, mis aitab tüdrukutel samamoodi nagu poistel kasvatada oma isemõtlemisvõimet, loomingulisust, spontaansust, võimet avada uksi, mõelda raamidest välja; näha samasugust müriaadi võimalusi ja valikuid nagu on loomupäraselt meestel ning liikuda oma valikute suunas. Kui eeldame, et tüdrukud on ainult paid ja järgivad kenasti kõiki reegleid, siis on uutel Aishadel või Mari Curiedel või Coco Chanelidel väga raske kujuneda.
Rahvusvaheline naistepäev on soolise võrdõiguslikkuse päev. Sooline võrdõiguslikkus on vältimatu eeldus selleks, et riigid, ühiskonnad ja maailm saaks jätkusuutlikult areneda. Just seetõttu on ÜRO naisteorganisatsioon 2017. aastaks fookusesse võtnud naiste olukorra muutuvas maailmas ning sihiks seadnud soolise võrdõiguslikkuse realiseerumise tööturul aastaks 2030.
Ometi oleme täna olukorras, kus globaalses mõõtmes realiseerib tööealistest naistest end tööturul 50% ja meestest 76%. Palgalõhe on teema, millest on Eestis saanud vaata et folkloor. Euroopas on naiste vanaduse vaesusrisk ebavõrdsuse tõttu tööturul 37% kõrgem kui meestel. Sotsiaalse turvalisuse puudumisest nt lahkumineku korral (eeldus, et mees ju toob raha ja hoiab pere) jms võiks rääkida pikalt.
Seetõttu ei ole liiast korrata täna Hillary Clintoni 1970ndatel välja öeldud kuldseid (ja näiliselt enesestmõistetavaid) sõnu: naiste õigused on inimõigused ja inimõigused on naiste õigused.
Sel naistepäeval tahaksin aga peatuda hoopis soolise võrdõiguslikkuse ja ebavõrdsuse sügavamatel juurtel.
Iga kolmas naine maailmas kogeb oma elu jooksul seksuaalset vägivalda. Koduvägivalla tase Eestis ei ole viimaste aastate jooksul langenud, ainuüksi selle aasta vabariigi sünnipäeval sai politsei 556 väljakutset, millest 46 olid seotud lähisuhtevägivallaga.
Naise ja mehe suhted on olnud üks kesksetest küsimustest ka religioonides.
See näitab, et soolise võrdõiguslikkuse küsimus saab tegelikult alguse rohujuuretasandil – kodudes ja inimsuhetes. Soolised stereotüübid, mis tingivad tõsised ühiskondlikud ja globaalsed probleemid, on inimeste peades, nende käitumises, suhtumises ja hoiakutes. Nii elatakse ja kasvatatakse lapsed.
Suuresti on sooline võrdõiguslikkus küsimus mehe ja naise suhtest, olles seotud mehelikkuse ja naiselikkuse mõtestamise ja tajumisega, sh paarisuhetes. Tugevaid naisi on alati kardetud. Ja samas imetletud. Nõiaprotsessid on ehe näide. Nii mõeldes on selge, et sooline võrdõiguslikkus ning ebavõrdsuse ja diskrimineerimisega seotud probleemid ei ole uued. Sõnad, mida nende kirjeldamiseks kasutame ehk küll, aga mõte ja sisu mitte.
Naise ja mehe suhted on olnud üks kesksetest küsimustest ka religioonides. Islamist vähest teadlikkust omavad inimesed nii islamimaades kui ka lääneriikides peavad seda äärmiselt patriarhaalseks ja naisi rõhuvaks religiooniks. Ometi sai just islami levikuga alguse naiste võrdsena käsitamine, neile valiku- ja sõnaõiguse võimaldamine. Suuresti on see seotud prohvet Muhammadi inspireeriva naise Aishaga. Aisha oli prohveti teine naine ja kõige armsam naine, kelle käte vahel prohvet ka suri.
Aisha ei olnud ainult koduhoidja või voodisoojendaja. Muhammad jagas Aishaga oma ideid ja arusaamu ning islamireegleid kujundasid ja ühiskonda valitsesid prohvet ja Aisha koos. Oma äraolekul palus Muhammad valitsemise asjus just Aisha poole pöörduda. Selle aluseks oli väga lähedane ja armastav suhe, mis põhines õrnusel, võrdsusel ning vastastikkusel austusel ja armastusel.
Arvatakse, et just tänu Aishale sisaldab koraan nõuet, et abielu tuleb sõlmida kahe täiskasvanud isiku vahel ja ka naine peab saama abikaasat valida ning et naist ei tohi abielurikkumises süüdistada ilma kindlate tõenditeta.
Aisha ei olnud müürilill ega vaikne kulissidetagune suunaandja. Ta oli silmapaistev ja tuntud isik. Lahingutes ratsutas ta oma mehe kõrval, pärast tema surma juhatas ühes islamiajaloo vastuolulisimas lahingus ise kaameli seljas vägesid. Tema loengutes käisid teised teadlased, ta vankumatu intuitsioon ja terav mõistus tegid temast hea kohtuniku. Aisha oli niisiis poliitik, teadlane, mufti ja kohtunik ning jäi väga mõjukaks ka peale oma mehe surma.
Teatakse, et Aishalt pärineb üle 2000 hadith’i (prohveti kommete ja mõtete kirjeldused, mille abil tõlgendatakse koraani). Arvatakse, et just tänu temale sisaldab koraan nõuet, et abielu tuleb sõlmida kahe täiskasvanud isiku vahel ja ka naine peab saama abikaasat valida ning et naist ei tohi abielurikkumises süüdistada ilma kindlate tõenditeta. Nii sai koraani sunnitud abielu keeld.
Tolleaegses ühiskonnas, kus naisi üldiselt täisväärtuslike kodanikena ei võetud ning lapsabielud olid tavapärased (mitte ainult araabiamaades), olid sellised naisi kaitsvad ja jõustavad normid suur edasiminek.
Aisha lugu on lugu soolisest võrdõiguslikkusest mitmes mõttes. See illustreerib seda, et tõeliselt tugevad mehed taluvad ja vajavad enda kõrvale võrdväärset naist. Naist, kes on kuninganna ja partner, mitte lihtsalt laste kandja ja toiduvalmistaja. See illustreerib ka seda, et religioonide väärtõlgendused ja manipuleerimised on aidanud säilitada mugavat privileegi ja vältida kardetud konkurentsi meestel, kes on muidu vähem terviklikud ja võimsad.
Kui eeldame, et tüdrukud on ainult paid ja järgivad kenasti kõiki reegleid, siis on uutel Aishadel või Mari Curiedel või Coco Chanelidel väga raske kujuneda.
Tulles tagasi tänapäeva juurde, on hea näide sotsiaalmeedias laialt ringelnud video Poola europarlamendisaadikust, kes teatas täiesti tõsiselt, et naised ei peaks teenima meestega võrdselt, sest nad on „väiksemad, nõrgemad ja vähem intelligentsed“.
Head mehed ja naised, me kõik teame vähemalt ühte Aishat. Väärtustagem ja võimestagem neid, et nemad omakorda saaks väärtustada ja võimestada teid ja kogu ühiskonda. Aidakem kaasa sellele, et iga naine leiaks vähemalt ühe valdkonna enda sees, milles tema on Aisha.
Saame seda teha läbi kasvatuse ja hariduse, mis aitab tüdrukutel samamoodi kasvatada oma isemõtlemisvõimet, loomingulisust, spontaansust, võimet avada uksi, mõelda raamidest välja, näha samasugust müriaadi võimalusi ja valikuid nagu on loomupäraselt meestel ning liikuda oma valikute suunas. Kui eeldame, et tüdrukud on ainult paid ja järgivad kenasti kõiki reegleid, siis on uutel Aishadel või Mari Curiedel või Coco Chanelidel väga raske kujuneda.
Saame seda teha läbi õigusruumi ja praktikate, mis võimaldavad isapuhkust samamoodi nagu ema oma, võimaldavad paindlikku tööaega ja –kohta jne. Saame seda teha läbi oma hoiakute muutuse: naine ei ole samas olukorras rohkem rongaema kui mees on rongaisa, naine ei ole sündinud nõudepesugeeniga, naise seksuaalsus ja sellega seotud valikud on sama loomulikud ja vabad kui mehe omad jne.
Vabadus, spontaansus, kõrged sihid, suured unistused, innovatsioon, poliitika ja maailma parandamine ei ole ainult meeste pärusmaa. Teha seda, mida süda ihaldab ja kuhu hing kutsub, tunda saavutusrõõmu ja tegemislusti, saada tunnustust ja ausat tasu on õnnelikult elamise ja tänapäeva maailmas hakkama saamise eelduseks nii meeste kui naiste puhul.
Olgu täna päev, mil pühitseda naiste väge, tunnustada ja võimestada naisi seda kasutama!
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Inimõiguste blogi