Lugu Naisest ({{commentsTotal}})

Mariann Rikka on inimõiguste blogi peatoimetaja.
Mariann Rikka on inimõiguste blogi peatoimetaja. Autor/allikas: erakogu

Väärtustagem ja võimestagem naisi. Saame seda teha läbi kasvatuse ja hariduse, mis aitab tüdrukutel samamoodi nagu poistel kasvatada oma isemõtlemisvõimet, loomingulisust, spontaansust, võimet avada uksi, mõelda raamidest välja; näha samasugust müriaadi võimalusi ja valikuid nagu on loomupäraselt meestel ning liikuda oma valikute suunas. Kui eeldame, et tüdrukud on ainult paid ja järgivad kenasti kõiki reegleid, siis on uutel Aishadel või Mari Curiedel või Coco Chanelidel väga raske kujuneda.

Rahvusvaheline naistepäev on soolise võrdõiguslikkuse päev. Sooline võrdõiguslikkus on vältimatu eeldus selleks, et riigid, ühiskonnad ja maailm saaks jätkusuutlikult areneda. Just seetõttu on ÜRO naisteorganisatsioon 2017. aastaks fookusesse võtnud naiste olukorra muutuvas maailmas ning sihiks seadnud soolise võrdõiguslikkuse realiseerumise tööturul aastaks 2030.

Ometi oleme täna olukorras, kus globaalses mõõtmes realiseerib tööealistest naistest end tööturul 50% ja meestest 76%. Palgalõhe on teema, millest on Eestis saanud vaata et folkloor. Euroopas on naiste vanaduse vaesusrisk ebavõrdsuse tõttu tööturul 37% kõrgem kui meestel. Sotsiaalse turvalisuse puudumisest nt lahkumineku korral (eeldus, et mees ju toob raha ja hoiab pere) jms võiks rääkida pikalt.

Seetõttu ei ole liiast korrata täna Hillary Clintoni 1970ndatel välja öeldud kuldseid (ja näiliselt enesestmõistetavaid) sõnu: naiste õigused on inimõigused ja inimõigused on naiste õigused.

Sel naistepäeval tahaksin aga peatuda hoopis soolise võrdõiguslikkuse ja ebavõrdsuse sügavamatel juurtel.

Iga kolmas naine maailmas kogeb oma elu jooksul seksuaalset vägivalda. Koduvägivalla tase Eestis ei ole viimaste aastate jooksul langenud, ainuüksi selle aasta vabariigi sünnipäeval sai politsei 556 väljakutset, millest 46 olid seotud lähisuhtevägivallaga.

Naise ja mehe suhted on olnud üks kesksetest küsimustest ka religioonides.

See näitab, et soolise võrdõiguslikkuse küsimus saab tegelikult alguse rohujuuretasandil – kodudes ja inimsuhetes. Soolised stereotüübid, mis tingivad tõsised ühiskondlikud ja globaalsed probleemid, on inimeste peades, nende käitumises, suhtumises ja hoiakutes. Nii elatakse ja kasvatatakse lapsed.

Suuresti on sooline võrdõiguslikkus küsimus mehe ja naise suhtest, olles seotud mehelikkuse ja naiselikkuse mõtestamise ja tajumisega, sh paarisuhetes. Tugevaid naisi on alati kardetud. Ja samas imetletud. Nõiaprotsessid on ehe näide. Nii mõeldes on selge, et sooline võrdõiguslikkus ning ebavõrdsuse ja diskrimineerimisega seotud probleemid ei ole uued. Sõnad, mida nende kirjeldamiseks kasutame ehk küll, aga mõte ja sisu mitte.

Naise ja mehe suhted on olnud üks kesksetest küsimustest ka religioonides. Islamist vähest teadlikkust omavad inimesed nii islamimaades kui ka lääneriikides peavad seda äärmiselt patriarhaalseks ja naisi rõhuvaks religiooniks. Ometi sai just islami levikuga alguse naiste võrdsena käsitamine, neile valiku- ja sõnaõiguse võimaldamine. Suuresti on see seotud prohvet Muhammadi inspireeriva naise Aishaga. Aisha oli prohveti teine naine ja kõige armsam naine, kelle käte vahel prohvet ka suri.

Aisha ei olnud ainult koduhoidja või voodisoojendaja. Muhammad jagas Aishaga oma ideid ja arusaamu ning islamireegleid kujundasid ja ühiskonda valitsesid prohvet ja Aisha koos. Oma äraolekul palus Muhammad valitsemise asjus just Aisha poole pöörduda. Selle aluseks oli väga lähedane ja armastav suhe, mis põhines õrnusel, võrdsusel ning vastastikkusel austusel ja armastusel.

Arvatakse, et just tänu Aishale sisaldab koraan nõuet, et abielu tuleb sõlmida kahe täiskasvanud isiku vahel ja ka naine peab saama abikaasat valida ning et naist ei tohi abielurikkumises süüdistada ilma kindlate tõenditeta.

Aisha ei olnud müürilill ega vaikne kulissidetagune suunaandja. Ta oli silmapaistev ja tuntud isik. Lahingutes ratsutas ta oma mehe kõrval, pärast tema surma juhatas ühes islamiajaloo vastuolulisimas lahingus ise kaameli seljas vägesid. Tema loengutes käisid teised teadlased, ta vankumatu intuitsioon ja terav mõistus tegid temast hea kohtuniku. Aisha oli niisiis poliitik, teadlane, mufti ja kohtunik ning jäi väga mõjukaks ka peale oma mehe surma.

Teatakse, et Aishalt pärineb üle 2000 hadith’i (prohveti kommete ja mõtete kirjeldused, mille abil tõlgendatakse koraani). Arvatakse, et just tänu temale sisaldab koraan nõuet, et abielu tuleb sõlmida kahe täiskasvanud isiku vahel ja ka naine peab saama abikaasat valida ning et naist ei tohi abielurikkumises süüdistada ilma kindlate tõenditeta. Nii sai koraani sunnitud abielu keeld.

Tolleaegses ühiskonnas, kus naisi üldiselt täisväärtuslike kodanikena ei võetud ning lapsabielud olid tavapärased (mitte ainult araabiamaades), olid sellised naisi kaitsvad ja jõustavad normid suur edasiminek.

Aisha lugu on lugu soolisest võrdõiguslikkusest mitmes mõttes. See illustreerib seda, et tõeliselt tugevad mehed taluvad ja vajavad enda kõrvale võrdväärset naist. Naist, kes on kuninganna ja partner, mitte lihtsalt laste kandja ja toiduvalmistaja. See illustreerib ka seda, et religioonide väärtõlgendused ja manipuleerimised on aidanud säilitada mugavat privileegi ja vältida kardetud konkurentsi meestel, kes on muidu vähem terviklikud ja võimsad.

Kui eeldame, et tüdrukud on ainult paid ja järgivad kenasti kõiki reegleid, siis on uutel Aishadel või Mari Curiedel või Coco Chanelidel väga raske kujuneda.

Tulles tagasi tänapäeva juurde, on hea näide sotsiaalmeedias laialt ringelnud video Poola europarlamendisaadikust, kes teatas täiesti tõsiselt, et naised ei peaks teenima meestega võrdselt, sest nad on „väiksemad, nõrgemad ja vähem intelligentsed“.

Head mehed ja naised, me kõik teame vähemalt ühte Aishat. Väärtustagem ja võimestagem neid, et nemad omakorda saaks väärtustada ja võimestada teid ja kogu ühiskonda. Aidakem kaasa sellele, et iga naine leiaks vähemalt ühe valdkonna enda sees, milles tema on Aisha.

Saame seda teha läbi kasvatuse ja hariduse, mis aitab tüdrukutel samamoodi kasvatada oma isemõtlemisvõimet, loomingulisust, spontaansust, võimet avada uksi, mõelda raamidest välja, näha samasugust müriaadi võimalusi ja valikuid nagu on loomupäraselt meestel ning liikuda oma valikute suunas. Kui eeldame, et tüdrukud on ainult paid ja järgivad kenasti kõiki reegleid, siis on uutel Aishadel või Mari Curiedel või Coco Chanelidel väga raske kujuneda.

Saame seda teha läbi õigusruumi ja praktikate, mis võimaldavad isapuhkust samamoodi nagu ema oma, võimaldavad paindlikku tööaega ja –kohta jne. Saame seda teha läbi oma hoiakute muutuse: naine ei ole samas olukorras rohkem rongaema kui mees on rongaisa, naine ei ole sündinud nõudepesugeeniga, naise seksuaalsus ja sellega seotud valikud on sama loomulikud ja vabad kui mehe omad jne.

Vabadus, spontaansus, kõrged sihid, suured unistused, innovatsioon, poliitika ja maailma parandamine ei ole ainult meeste pärusmaa. Teha seda, mida süda ihaldab ja kuhu hing kutsub, tunda saavutusrõõmu ja tegemislusti, saada tunnustust ja ausat tasu on õnnelikult elamise ja tänapäeva maailmas hakkama saamise eelduseks nii meeste kui naiste puhul.

Olgu täna päev, mil pühitseda naiste väge, tunnustada ja võimestada naisi seda kasutama!

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Inimõiguste blogi



Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.

OTSE kell 10: Steinmeier peab kõne Eesti ja Saksamaa suhetest

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier peab kolmapäeval kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee teeb otseülekande.

USA rahandusminister Steven Mnuchin.USA rahandusminister Steven Mnuchin.
USA kehtestas Vene ja Hiina kodanikele Põhja-Korea tõttu sanktsioonid

USA kehtestas teisipäeval sanktsioonid 16 Hiina ja Venemaa kodanikule ja ettevõttele Põhja-Korea tuumaprogrammi toetamise ja Ühendriikide sanktsioonide eiramise eest.

Therese JohaugTherese Johaug
Spordiarbitraaž pikendas Johaugi dopingukeeldu

Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas pikendada Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingukeeldu, määrates talle 18-kuulise võistluskeelu.

Uuendatud: 12:53 
20. august presidendi Roosiaias20. august presidendi Roosiaias
Galerii: Vaata, kuidas jõudis ETV-sse suurejooneline ülekanne roosiaiast

20. augustil toimus presidendi roosiaias pidulik vastuvõtt, et tähistada Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.