Pagulasest naine sai raskeid põletushaavu ({{commentsTotal}})

{{1488982419000 | amCalendar}}

Tallinnas sai teisipäeva õhtul seni veel ebaselgetel asjaoludel raskeid põletushaavu pagulasena Eestisse saabunud süürlasest naine.

Naine (22) toimetati Majaka tänaval asuvast korterist haiglasse kell 17.30, ütles Põhja ringkonnaprokurör Saskia Kask kolmapäeval ajakirjanikele.

Prokuröri sõnul viibisid õnnetuse juhtumise ajal korteris tema süürlasest abikaasa, 19-aastane noormees ning imikuealine laps.

Kask märkis, et juhtunu asjaolude selgitamiseks käivitati kriminaaluurimine karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käistleb ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamist.

Naise abikaasa on esialgu peetud kinni 48 tunniks.

Samas ei saa seni veel väita, et teda oleks alust kahtlustada kuriteos, sest võimalikud versioonid on ka õnnetus või suitsiidikatse.

Põhja politsei kriminaalbüroo talituse juht Roger Kumm selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et naine oli üle keha leekides.

"See põletus, mis oli sellel naisterahval, pani arste kahtlema ainult õnnetuses ja see vajas kindlasti kontrollimist. Inimene oli sisuliselt üle keha leekides ja tekitas šoki ka meesterahvale, Ehk see meesterahvas püüdis küll naisterahvast päästa läbi selle, et ta kustutas teda," rääkis Kumm.

"Me ei saa küll välja tuua tema ütlusi, kuid need vajavad kontrollimist. /.../ On ennegi olnud õnnetusi, kus keemilisemad riided võtavad kergesti tuld. Ja see põletus võis ka selle tagajärjel olla," märkis ta.

"Täna ei saa ümber lükata ega kinnitada, kas oli kasutatud põlevvedelikku," lisas Kumm.

Süürlaste perekond saabus Eestisse kvoodipagulastena mullu juunis Kreekast.

Prokurör: varasemaid rikkumisi perekonnal ei olnud

Prokurör Saksia Kask ütles telefonintervjuus "Aktuaalsele kaamerale", et naise seisund on endiselt rakse ning et uuritakse kolme võrset versiooni.

Eile õhtul siis raskete põletushaavadega haiglasse toimetatud noore naise seisund on endiselt väga raske ja vähemalt tund aega tagasi oli ta endiselt teadvuseta. Hetkel on selge, et need põletushaavad ta sai oma elukohas, kus samal ajal viibisid ka tema abikaasa, 19-aastane Süüria noormees, ja nende siis umbes kahe-aastane laps. Laps ega mees viga ei saanud. Aga mis asjaoludel naine põletushaavad sai, on endiselt selgitamisel ja praegusel hetkel töötab politsei kolme uurimisversiooniga, mis on kõik nö võrdselt laual. Seni kogutud tõendid ei võimalda meil välistada ei õnnetust ega ka enesetapukatset. Ja smauti ei ole praegu ka võimalik välistada, et naise vigastused võis tekitada tema abikaasa. Ja hetkel tehaksegi kõvasti tööd selleks, et just nimelt see õige versioon tuvastada.

Küsimusele, kõuvõrd sotsialiseerinud see perekond Eestis oli, vastas prokurör Kask järgnevalt: "Meile teadaolevalt neil kummalgi praegusel hetkel tööd ei olnud ja kuivõrd tegu on siia võetud pagulastega, siis tugiisikud on neil olemas. Mis puudutab aga nende sotsialiseerumist, siis selle koha pealt, ma arvan, ei ole tegelikult prokuratuur õige neile hinnangut andma, aga arusaadav on see, et sellise keelebarjääri tõttu neil väga aktiivset sotsiaalset elu ei olnud. Ja seni meil pole andmeid, et nende hakkamasaamine ühiskonnas oleks kuidagi negatiivselt silma torganud - näiteks mingeid varasemaid rikkumisi ega probleeme politseiga sellel perekonnal ei ole olnud."

Toimetaja: Marek Kuul



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: