Simóne Eelmaa: mitte lilli, vaid vabadust ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: erakogu

„Mis oleks, kui me ehitaks üles maailma, kus elu ilma vägivallata on igaühe õigus? Kui me suunaks sama aja ning energia, mille kulutame mõttetutele diskussioonidele selle üle, kas vägivald on Eestis piisav probleem ning millal ja kuidas oleks sünnis seda teemat puudutada, hoopis reaalsele diskussioonile selle väljajuurimisest, oleks jutul edaspidi ka mingisugune väärtus,” kirjutab inimõiguste magistriõppe tudeng Simóne Eelmaa naistepäeva arvamusloos.

Aastas on 365 päeva, et naisi tunnustada ja väärtustada. Mõnel aastal isegi rohkem. Kuigi paljud on harjunud naistepäeva tähistama lillede ja ilusate sõnade saatel, oleks oluline mõista, et see traditsioon kannab endas suuremat visiooni. Naistepäeva tähistatakse eesmärgiga tunnustada naiste saavutusi, seda nii sotsiaalsest kui ka poliitilisest aspektist.

See traditsioon on enam kui sada aastat vana. Kus me nüüd, sada aastat hiljem oleme? Kui eesmärk oli vähendada soolist ebavõrdsust ning tagada naistele meestega võrdne staatus ühiskonnas ja võrdsed võimalused, siis tegelikult võitleme me ka täna samade eesmärkide nimel.

Naised on siiani meestest halvemas positsioonis ja ma ei mõtle siinkohal üldse palgalõhet. Ühiskond näeb teatud ulatuses siiani, et naine on koduhoidja. Naised kasvatavad meie lapsed üles, see on nende peamine töö. Naised on need, kes enamasti lastega koju jäävad, mehed aga saavad samal ajal töötada.

See seab naised muu hulgas majanduslikult ebavõrdsemasse positsiooni. Majanduslik ebakindlus on aga üks põhjustest, mille tõttu naised vägivalda taluvad. Vägivaldsetest mustritest välja murdmiseks on vaja palju julgust, kuid majanduslik ebakindlus ning ühiskondlik suhtumine seda tihtipeale ei toeta.

Kui palju meie ühiskonnas ohvreid olema peaks, et diskussioon oleks õigustatud?

Naiste positsioon tööturul ning võrdne kohtlemine võrreldes meestega on seega jätkuvalt oluline, kuna selliste küsimuste lahendamine ning naiste julgustamine aitavad kaasa mitmesuguste muude probleemide lahendamisele.

Lähisuhtevägivalda on viimastel nädalatel mitmel moel kajastatud. Naiste õigustest rääkides leidub alati ka neid, kes probleemi ulatuse tähtsust vähendada üritavad. On üks asi, et seda tehakse veel palgalõhe puhul, aga see, et leidub inimesi, kes vägivallateema peale nalja viskavad või selle olulisust vähendavad, on pehmelt öeldes mõistusevastane. Juba üks väärkoheldud naine on üks liiga palju. Kui palju meie ühiskonnas ohvreid olema peaks, et diskussioon oleks õigustatud?

Aga vaatame siis veidi seda olukorda. WHO raporti kohaselt on iga kolmas naine maailmas olnud füüsilise või seksuaalse vägivalla ohver.1 Eestis kasvab perevägivallajuhtumite arv iga aastaga. 2015. aastal registreeriti 2997 perevägivallakuritegu, hinnanguliselt kümnendik kõigist kuritegudest. Lisaks registreeriti 2015. aastal ka 500 seksuaalkuritegu. See on 35% rohkem kui eelnenud aastal. Vägistamiste arv kasvas 10% võrreldes 2014. aastaga, kusjuures kahel kolmandikul juhtudel on vägistamisohver alaealine.2

Eelnev on vaid jäämäe tipp, sest suur osa kuritegusid jäävadki koduseinte vahele. Ja kuna enamus koduvägivalla ning seksuaalkuritegude ohvritest on naised, võibki mõnele mehele tunduda, et probleem ei ole piisavalt suur, et mainimist vääriks.

Enamasti leidis seksuaalvägivald aset siis, kui vastaja oli 15-16-aastane, iga kuues ohver oli aga noorem kui 14-aastane. Ainult 18% juhtudest oli vägivallatsejaks võõras isik.

Eelneva jätkuks tooksin välja veel mõned numbrid, mis ehk aitavad vägivalla ulatust paremini ilmestada. Justiitsministeeriumi uuringu kohaselt on 30% 15-19-aastastest Eesti noortest kogenud vähemalt korra reaalset, nii-öelda päriselus toimunud seksuaalset ahistamist; seksuaalvägivalda aga iga kümnes uurimuses osalenud noor, 5% on olnud sunnitud seksuaalvahekorras. Tüdrukutest pea pooled (47%) on kogenud seksuaalset väärkohtlemist.

Enamasti leidis seksuaalvägivald aset siis, kui vastaja oli 15-16-aastane, iga kuues ohver oli aga noorem kui 14-aastane. Ainult 18% juhtudest oli vägivallatsejaks võõras isik. Veidi enam kui pooled ohvritest räägivad juhtunust kellelegi, kuid politseisse jõuavad vaid üksikud juhtumid.3

Kolm tuhat perevägivallakuritegu, mis registreeriti. Kuid kui palju on juhtumeid, mis politseisse ei jõua? See tähendab, et meie väikeses riigis on tuhandeid naisi, kes ei saa end oma kodus turvaliselt tunda. Tuhandeid lapsi, kes seda kõike näevad, kes selle keskel kasvavad. Enamus seksuaalkuritegude ohvrid Eestis on alaealised. Ning enamus on naised.

Üldiselt on nii, et sõna antakse sellele, kes kõige kõvemini „karjub”. Presidendi puhul see ei kehti, tema ei pea karjuma, teda kuulatakse. See, et keegi, kelle sõna võib nii palju muuta, otsustab ilustamata rääkida millestki nii olulisest, on imetlusväärne. Mitte igal riigil ei ole niivõrd vedanud.

Teeme nii, et naistepäev ei omaks ainult sümboolset tähendust, vaid kannaks endas ka reaalset tähelepanu naise rollile ühiskonnas, erinevate probleemide teadvustamist ja avalikku diskussiooni.

Vägivaldseid käitumismustreid saamegi kõige efektiivsemalt murda ühiskondlikul tasandil – läbi diskussioonide, teadlikkuse tõstmise, positiivsete hoiakute kujundamise ja mõistmise.

Mis oleks, kui me ehitaks üles maailma, kus elu ilma vägivallata on igaühe õigus? Kui me suunaks sama aja ning energia, mille kulutame mõttetutele diskussioonidele selle üle, kas vägivald on Eestis piisav probleem ning millal ja kuidas oleks sünnis seda teemat puudutada, hoopis reaalsele diskussioonile sellest vabanemisest, oleks jutul edaspidi ka mingisugune väärtus.

Teeme nii, et naistepäev ei omaks ainult sümboolset tähendust, vaid kannaks endas ka reaalset tähelepanu naise rollile ühiskonnas, erinevate probleemide teadvustamist ja avalikku diskussiooni. Sest ainult nii võime soovmõtlemise asendada progressiga. Ning mitte ainult naistepäeval. Aastas on 365 päeva. Mõnel aastal isegi rohkem.

1 Global and regional estimates of violence against women: Prevalence and health e ects of intimate partner violence and non-partner sexual violence, World Health Organization, 2013

2 Ahven, A., Salla, J., Leps, A. jt. (2015). Kuritegevus Eestis 2015. Justiitsministeerium, 2016.

3 Soo, K., Lukk, M., Ainsaar, M., Beilmann, M., Tamm, G., Espenberg, K., Murakas, R., Arak, T., Aksen, M., Vahaste-Pruul, S., Kutsar, D. (2015). Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring. Tartu: Tartu Ülikool.

Artikkel on osa Tartu ülikooli inimõiguste magistriõppeprogrammi ja ERRi koostööprojektist Inimõiguste blogi.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Inimõiguste blogi



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Järgmisel aastal valmib neli suuremat büroohoonet, neist kaks Ülemiste City's.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume üürida, mitte osta. Investorid soetavad eeskätt hea tootlusega väiksemaid äriruume väljaüürimiseks, mida aga turul palju pole.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: