Kinnisvarafirma juhi hinnangul on kriisi ajal kõrbenud põlluarendused tagasi ({{commentsTotal}})

Kinnisvarafirma 1Partner juht Martin Vahter hoiatab, et turul tagasi arendajad, kes püüavad majanduskriisi ajal põhja läinud projekte üles soojendada. Vahter tõi välja, et lisaks pankadele finantseeritakse arendusi ka ühisrahastusplatvormide kaudu. Portaal Crowdestate toonitas samas, et enamik nende projektidest on rahastatud ka pankade poolt.

Martin Vahter täheldab, et korratakse eelmise kinnisvarabuumi vigu, kus maju ehitatakse ka ebasobivatesse piirkondadesse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Silmas pean ma selliseid projekte eelkõige, mis ei ole läbi mõeldud, kus kogu infrastruktuur ei ole veel välja arendatud," ütles Vahter.

Vahter märkis, et kuna on buumile viitavaid märke, kus ostjaid on palju ja hinnad on tõusnud, siis algatatakse selle tuules ka selliseid projekte, mis kinnisvaraturu muutudes enam nii edukad ei oleks.

Majandusanalüütik Mihkel Nestor tõdeb, et elevus kinnisivara turul on põhjendatud kiire palgatõusu, kõrge tööhõive ja demograafiliste näitajatega.

"See uusarenduste tegemine on ka täna täiesti mõistetav. Demograafia juba mängib seal rolli. Lisaks sellele, et meil on kõrge hõive ja palgakasv, on ka sellises parimas eas noori väga palju, kes on asumas endale kodu ostma. Vanusegrupp 25 - 35. Mäletatavasti 80-ndate lõpus oli väga suur sündivus - 25 000 aastas, 1997. aastal see kahanes kuhugi 12 000 peale," ütles Nestor.

Vahteri sõnul osaleb arenduste finantseerimisel väikeinvestorite raha läbi ühisrahastusplatvormide, mis on valmis võtma suuremaid riske kui pangad.

"Kui eelmise kinnsvara buumi ajal, aastatel 2005 - 2007 olid peamised finatseerimisallikad pangad, siis täna on nende kõrvale tulnud ka ühisrahastusplatvormid," sõnas Vahter.

Vahter selgitas nende ilmumist sellega, et ühisrahastuses on lihtsam osaleda, sest ei ole tarvis nii suuri summasid.

Ühisrahastusplatvormi Crowdestate juht Loit Linnupõld kinnitab samas, et 90% tema firma projektidest on rahastatud ka pankade poolt.

"Pangad on valmis andma elukondliku arenduse vastu tavapärasest vähem raha, nõudes arendajalt rohkem omakapitali ja see on selle ühisrahastuskihi olemus - et aidata arendajatel pangast puudujääva raha vajadust katta. Samas on arendajal alati oma nahk mängus ehk meie oleme üks väike täiendav kapitalikiht kogu selle arendusprojekti juures," rääkis Linnupõld.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: