Tööandjad ja kaubanduskoda: plaanitav panditulumaks kahjustab konkurentsivõimet ({{commentsTotal}})

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit leiavad, et kontsernisiseste laenude ja finantseerimistehingute maksustamine 20 protsendi suuruse tulumaksuga ehk nn panditulumaks kahjustab Eesti ettevõtluskeskkonda.

Rahandusministeerium soovib panditulumaksuga piirata Eestis asuva tütarettevõtte kasumi väljaviimist välismaal asuvasse emaettevõttesse laenude kaudu.

"Nõustume, et mõned ettevõtted tõepoolest kasutavad sellist lahendust maksudest kõrvale hiilimiseks ja probleemiga tuleb tegelda. Siiski ei ole panditulumaksu kehtestamine meie hinnangul proportsionaalne meede, sest sellega kahjustatakse ettevõtluskeskkonda ja tehakse põhjendamatult keerulisemaks õiguskuulekalt käituvate ettevõtete tegevus," kinnitas kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
"Kuigi eesmärk on tõestada kasumi pahatahtlikku Eestist välja viimist, mõjutab panditulumaksu kehtestamine negatiivselt ka kohalikke ettevõtteid – maksu ei ole võimalik kehtestada selliselt, et see kehtiks vaid välismaiste emaettevõtetega kontsernidele. Viimane poleks ka põhjendatud, sest kindlasti ei saa väita, et enamik rahvusvahelisi kontserne tegeleks laenude abil Eestist kasumi väljaviimisega," märkis ta.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul toob panditulumaks ettevõtetele kaasa suureneva bürokraatia, kaasnevad ka otsesed majanduslikud kulud.

"Rahandusminister ei saa aru, et püüdes lahendada probleemi, läheb ta tegelikult maksustama ettevõtete igapäevast majandustegevust. See halvendab taaskord Eesti maksukeskkonda, mis on viimaste Rahandusministeeriumi algatuste tõttu niigi kiiresti halvenemas," ütles Tamsar.

"Kui praegu saab emaettevõte ühe tütarettevõte investeeringuteks kasutada teise ettevõtte vahendeid, siis selliste tehingute maksustamine suunab ettevõtted vajalikke ressursse hankima pangalaenu kaudu, millelt tuleb tasuda intressi. Tulemuseks on investeeringute vähenemine ja üleüldine ettevõtluskeskkonna halvenemine," lisas Tamsar.

Ettevõtlusorganisatsioone teeb murelikuks, et taaskord on valitsus töösse pannud idee, millel mõju ettevõtluskeskkonnale on analüüsimata.
Enne maksu kehtestamist tuleks vastata küsimustele, milline on konkreetne rahaline mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, kuidas mõjutab uus maks välisinvesteeringuid, milline on mõju ettevõtluskeskkonnale tulevikus ja millised on alternatiivid probleemi lahendamiseks.

Põhjaliku analüüsi tegemata jätmise tõttu on ministeeriumil jäänud kahe silma vahele asjaolu, et probleemi saab lahendada ka täna kehtivate õigusaktide alusel.

Näiteks on riigikohtu lahendite ja kehtivate seaduste järgi võimalik maksustada näilist tehingut selle tegeliku sisu järgi. Probleemiga võitlemiseks on ka lihtsamaid meetmeid – ettevõtjatega otsesuhtlus, avalik teavitamine, märgukirjad jne.

Koja ja Tööandjate hinnangul on planeeritavas panditulumaksus palju küsitavusi, mis vajavad analüüsimist – miks soovitakse maksustada just üle kaheaastaseid laene, miks deponeeritud panditulumaks laekuks tagastamisel ettemaksukontole jne. Nende ja veel mitme küsimusega pöördusid ettevõtlusorganisatsioonid hiljuti nii rahandusministri kui ka maksu- ja tolliameti poole.

Valitsus on lubanud seista majandusarengu eest ja soodustada ettevõtlust. Kaubanduskoda ja tööandjate keskliit on murelikud, et senised sammud ja plaanid on pigem andnud vastupidist sõnumit. Väikesed positiivsed muudatused, nagu ettevõtluskonto mikroettevõtetele, ei kata kuidagi maksumuudatustega tehtavat kahju.

19. jaanuaril andis valitsus rahandusministrile ülesande koostada eelnõu, millega kehtestatakse panditulumaks teatud kontsernisisestele laenudele, samuti kontsernikonto kaudu tehtavatele finantseerimistehingutele, kui need on tehtud eesmärgiga laenata Eestis teenitud kasumit teistele kontserni ühingutele ning plaanitav jõustamise aeg on 1. jaanuar 2018.

Uus maks mõjutaks 11 400 Eestis tegutsevat kontserni kuuluvat ettevõtet. Kõigi ettevõtete käibest moodustab kontsernide käive üle 60 protsendi.

Sajast suurimast maksumaksjast olid 2016. aastal kontserni emaettevõtted või kuulusid kontserni 94 ettevõtet, kokku maksid nad 30 protsenti riigieelarvesse laekunud maksutulust, üle kahe miljardi euro.

Statistikaameti hinnangul töötas kontsernides 2015. aastal kokku 35 protsenti hõivatutest ehk umbes 225 000 inimest.

Toimetaja: Marek Kuul



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: