Tööandjad ja kaubanduskoda: plaanitav panditulumaks kahjustab konkurentsivõimet ({{commentsTotal}})

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit leiavad, et kontsernisiseste laenude ja finantseerimistehingute maksustamine 20 protsendi suuruse tulumaksuga ehk nn panditulumaks kahjustab Eesti ettevõtluskeskkonda.

Rahandusministeerium soovib panditulumaksuga piirata Eestis asuva tütarettevõtte kasumi väljaviimist välismaal asuvasse emaettevõttesse laenude kaudu.

"Nõustume, et mõned ettevõtted tõepoolest kasutavad sellist lahendust maksudest kõrvale hiilimiseks ja probleemiga tuleb tegelda. Siiski ei ole panditulumaksu kehtestamine meie hinnangul proportsionaalne meede, sest sellega kahjustatakse ettevõtluskeskkonda ja tehakse põhjendamatult keerulisemaks õiguskuulekalt käituvate ettevõtete tegevus," kinnitas kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
"Kuigi eesmärk on tõestada kasumi pahatahtlikku Eestist välja viimist, mõjutab panditulumaksu kehtestamine negatiivselt ka kohalikke ettevõtteid – maksu ei ole võimalik kehtestada selliselt, et see kehtiks vaid välismaiste emaettevõtetega kontsernidele. Viimane poleks ka põhjendatud, sest kindlasti ei saa väita, et enamik rahvusvahelisi kontserne tegeleks laenude abil Eestist kasumi väljaviimisega," märkis ta.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul toob panditulumaks ettevõtetele kaasa suureneva bürokraatia, kaasnevad ka otsesed majanduslikud kulud.

"Rahandusminister ei saa aru, et püüdes lahendada probleemi, läheb ta tegelikult maksustama ettevõtete igapäevast majandustegevust. See halvendab taaskord Eesti maksukeskkonda, mis on viimaste Rahandusministeeriumi algatuste tõttu niigi kiiresti halvenemas," ütles Tamsar.

"Kui praegu saab emaettevõte ühe tütarettevõte investeeringuteks kasutada teise ettevõtte vahendeid, siis selliste tehingute maksustamine suunab ettevõtted vajalikke ressursse hankima pangalaenu kaudu, millelt tuleb tasuda intressi. Tulemuseks on investeeringute vähenemine ja üleüldine ettevõtluskeskkonna halvenemine," lisas Tamsar.

Ettevõtlusorganisatsioone teeb murelikuks, et taaskord on valitsus töösse pannud idee, millel mõju ettevõtluskeskkonnale on analüüsimata.
Enne maksu kehtestamist tuleks vastata küsimustele, milline on konkreetne rahaline mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, kuidas mõjutab uus maks välisinvesteeringuid, milline on mõju ettevõtluskeskkonnale tulevikus ja millised on alternatiivid probleemi lahendamiseks.

Põhjaliku analüüsi tegemata jätmise tõttu on ministeeriumil jäänud kahe silma vahele asjaolu, et probleemi saab lahendada ka täna kehtivate õigusaktide alusel.

Näiteks on riigikohtu lahendite ja kehtivate seaduste järgi võimalik maksustada näilist tehingut selle tegeliku sisu järgi. Probleemiga võitlemiseks on ka lihtsamaid meetmeid – ettevõtjatega otsesuhtlus, avalik teavitamine, märgukirjad jne.

Koja ja Tööandjate hinnangul on planeeritavas panditulumaksus palju küsitavusi, mis vajavad analüüsimist – miks soovitakse maksustada just üle kaheaastaseid laene, miks deponeeritud panditulumaks laekuks tagastamisel ettemaksukontole jne. Nende ja veel mitme küsimusega pöördusid ettevõtlusorganisatsioonid hiljuti nii rahandusministri kui ka maksu- ja tolliameti poole.

Valitsus on lubanud seista majandusarengu eest ja soodustada ettevõtlust. Kaubanduskoda ja tööandjate keskliit on murelikud, et senised sammud ja plaanid on pigem andnud vastupidist sõnumit. Väikesed positiivsed muudatused, nagu ettevõtluskonto mikroettevõtetele, ei kata kuidagi maksumuudatustega tehtavat kahju.

19. jaanuaril andis valitsus rahandusministrile ülesande koostada eelnõu, millega kehtestatakse panditulumaks teatud kontsernisisestele laenudele, samuti kontsernikonto kaudu tehtavatele finantseerimistehingutele, kui need on tehtud eesmärgiga laenata Eestis teenitud kasumit teistele kontserni ühingutele ning plaanitav jõustamise aeg on 1. jaanuar 2018.

Uus maks mõjutaks 11 400 Eestis tegutsevat kontserni kuuluvat ettevõtet. Kõigi ettevõtete käibest moodustab kontsernide käive üle 60 protsendi.

Sajast suurimast maksumaksjast olid 2016. aastal kontserni emaettevõtted või kuulusid kontserni 94 ettevõtet, kokku maksid nad 30 protsenti riigieelarvesse laekunud maksutulust, üle kahe miljardi euro.

Statistikaameti hinnangul töötas kontsernides 2015. aastal kokku 35 protsenti hõivatutest ehk umbes 225 000 inimest.

Toimetaja: Marek Kuul



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.