Magistritöö: inimesed on muutunud mobiiltelefonidest sõltuvaks ({{commentsTotal}})

Mobiilimäng
Mobiilimäng "Talking Tom" Autor/allikas: ERR

Jaanuaris Tartu Ülikooli (TÜ) etnoloogia osakonnas kaitstud magistritöö „Mobiiltelefoni kasutamine Nepaalis: inimkeskne lähenemine tehnoloogiale" näitab selgelt, kuidas telefonist on saanud inimeste lahutamatu kaaslane, üksilduse peletaja ja parim sõber.

Magistritöö autor Merilin Piipuu sõnul oli tema eesmärk uurida, kuidas inimesed kasutavad ja mõtestavad tehnoloogiat.

„Mind huvitas, kuidas me millegi või kellegagi suhestume, kuid lähtudes just inimese igapäevasest kogemusest, mitte inimese kui kasutaja kogemusest. Mitmed filosoofid ja antropoloogid nagu Martin Heiddeger ja Michael D. Jackson on väitnud, et inimesed suhestuvad tehnoloogiaga sarnaselt nagu iga teise elusolendiga - kord on võim meie käes, teinekord juhitakse meid,“ rääkis Piipuu.

Piipuu uuris mobiiltelefonidega suhestumist 2014. aastal Nepaalis, kus tehnoloogiline areng on olnud viimasel aastakümnel väga kiire ja hüppeline. Kuigi Piipuu uurimus keskendus konkreetsete inimeste kogemusele nende spetsiifilises kontekstis, annab tema lähenemisnurk kindlasti mõtteainet teisteks sarnasteks uurimusteks.

Nepaalis tehtud etnograafilistel välitöödel hindas töö autor inimeste kogemusi mobiiltelefoni kasutamisel. Selgus, et ühelt poolt nägid nepaallased mobiiltelefoni kui tarbeeset, mis võimaldab olla liikuvam ja paindlikum ning sealjuures lahendada ka kriisiolukordi. Teisalt aga kirjeldatakse, kuidas mobiiltelefon põhjustab immobiilsust ja sotsiaalset „äraolekut”.

„Mobiiltelefon annab inimestele võimaluse suhelda ning korraldada oma elu praktiliselt kodust väljumata, kuid samas ei olda ka kodustega tõeliselt koos, sest telefoniga rääkides või seda kasutades lülitavad inimesed end ümbritsevast sotsiaalsest ruumist välja,“ selgitas Piipuu.

Kõik uurimistöös osalenud inimesed tõdesid, et telefon juhib nende elu ning nad on tehnoloogiliste arengute osas jõuetud. Näiteks ei suutnud ükski uuritavatest lahkuda kodust mobiiltelefonita ja kui nad seda teatud põhjusel tegid, tundsid nad, et „osake neist endist” on puudu. See tähendab, et mobiiltelefon ei ole ainult osa „neist endist” vaid omab teatud määral ka võimu nende tegevuse ja käitumise üle.

„Kui inimene on üksi, on telefon ka tema parimaks sõbraks. Samuti on telefonil oluline roll inimestevahelises suhtluses. See annab mobiiltelefonile olulise emotsionaalse laetuse, mis omakorda tähendab, et telefoni vastu tuntakse sarnast kiindumust nagu teiste inimeste vastu. Kui aga telefon ei allu meie kontrollile, siis põhjustab see ärritust, viha ning võimetustunnet,“ rääkis töö autor inimeste emotsionaalsest seotusest tarbeesemega.

Allikas: BNS



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics