Kalle Klandorf: munitsipaalpolitsei peab saama turvafirmadega võrdsed õigused ({{commentsTotal}})

Kalle Klandorf.
Kalle Klandorf. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ettepanek, et munitsipaalpolitseile võidakse anda õigus kasutada käeraudu on tekitanud nii palju kära, nagu oleks Tallinna linn liitumas vähemasti tuumariikide perega, kirjutab Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf (KE).

Käeraudu, mõtelge! Neil pole ju pädevust, mida nad selle äkitselt süllekukkunud võimuga peale hakkavad!? Jõumonopol on kadumas! Ontliku kodaniku hinge poeb kartus saada häbistatud kättpidi trammi käsipuu küljes.

Aga aitab sarkasmist. Esiteks, alustame pädevusest, mida, nagu mõned väidavad, munitsipaalpolitseinikel polevat. Turvatöötaja saab tööle asuda pärast 16-tunnist esmaõpet, sellele järgnev põhiõpe nõuab aega 50 tundi. Munitsipaalpolitseinikud läbivad juba praegu 80-tunnise koolituse, peatselt läheme üle 170-tunnisele koolitusele.

Kolmandik töötajatest politseitaustaga

Teiseks on munitsipaalpolitsei töötajatest 29 protsenti endised politseitöötajad, teiste hulgas ka ameti juhataja Aivar Toompere, kes on olnud üheksa ja pool aastat Eesti politseiametnike väljaõpetaja. Kui keegi suudaks mulle nimetada mõne turvafirma, mille töötajaskonnas on samaväärne protsent endisi politseitöötajaid, siis minu kummardus.

Kui siseministeeriumi ettepanekud munitsipaalpolitsei õiguste laiendamiseks heakskiidu saavad, siis tegelikult saavad munitsipaalpolitseinikud lihtsalt samad õigused nagu turvafirmadel. Ja see on ka täiesti loogiline, sest rahva valitud linnavõimu teeniva munitsipaalpolitsei jõukasutus ei saa olla kuidagi vähem õiguspärane kui näiteks ühe erafirma jõukasutus.

Ning jah, nii ühel kui ka teisel juhul on jõu kasutamine väge rangelt reglementeeritud ning selle kuritarvitustega tegeletakse tõsiselt.

Jah, teoreetiliselt võib mõtiskleda, et „riigi jõumonopol hajub“. Aga kas see jõumonopol on siiamaani hajunud seetõttu, et näiteks turvafirmad, mida põhimõtteliselt võib asutada iga hea mainega ettevõtja, võivad kasutada käeraudu? On kogu aeg võinud. Kui kellelgi on mingeid tõendeid Eesti riigi jõumonopoli hajumise kohta, siis palun need esitada. Sest mina ei tea midagi turvafirmadest, millest oleks saanud eraarmeed või sisevalvetest, kus peituks eriüksuste potentsiaal.

Kõik sellised „jõumonopoli õõnestajad“ on tegelikult politsei- ja piirivalveametiga tihedas koostöös ning nende tööst on Eesti riigil hea ülevaade.

Relv võib olla, käerauad ei tohi?

Kui paljud kriitikud teadsid, et põhimõtteliselt võiks munitsipaalpolitsei juba praegu endale tulirelvad muretseda? Eesti relvaseaduse § 31 lubab asutuste sisevalve meeskondadel relvi omada ning Tallinna munitsipaalpolitseil on sisevalve õigused, sest selle töötajad valvavad linnavalitsusele kuuluvaid objekte. Ma ei mäleta, et keegi oleks teinud ettepaneku sisevalvemeeskondadelt relvakandmisõigus ära võtta või näinud selles ohtu riiklikule julgeolekule.

Paneme nüüd asjad perspektiivi. Kumb on võimsam ja potentsiaalis ohtlikum riistapuu, kas näiteks üks püstol või käerauad?

Ja kokkuvõttes: kas munitsipaalpolitseid on vaja? Näiteks isetekkeliste prügimägede paisumine tõestab meile, et vajadus munitsipaalpolitsei järele on ilmselge. Ja kõik kodanikud, kes juhtuvad nägema prügi mahapanekut selleks mitte ettenähtud paikades, võiksid julgesti reageerida, helistades 14410 või kirjutades munitsipaalpolitsei@tallinnlv.ee.

Mehed ja naised mundris ning tänaval aitavad luua turvatunnet. Minu jaoks on täiesti arusaamatu, miks riigis, kus hinnatakse kõrgelt vabatahtlikuna tegutsevate abipolitseinike ja päästjate tegevust, millegipärast munitsipaalpolitseinike pingutusi mitmel puhul ei hinnata. See on viga.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.