Kalle Klandorf: munitsipaalpolitsei peab saama turvafirmadega võrdsed õigused ({{commentsTotal}})

Kalle Klandorf.
Kalle Klandorf. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ettepanek, et munitsipaalpolitseile võidakse anda õigus kasutada käeraudu on tekitanud nii palju kära, nagu oleks Tallinna linn liitumas vähemasti tuumariikide perega, kirjutab Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf (KE).

Käeraudu, mõtelge! Neil pole ju pädevust, mida nad selle äkitselt süllekukkunud võimuga peale hakkavad!? Jõumonopol on kadumas! Ontliku kodaniku hinge poeb kartus saada häbistatud kättpidi trammi käsipuu küljes.

Aga aitab sarkasmist. Esiteks, alustame pädevusest, mida, nagu mõned väidavad, munitsipaalpolitseinikel polevat. Turvatöötaja saab tööle asuda pärast 16-tunnist esmaõpet, sellele järgnev põhiõpe nõuab aega 50 tundi. Munitsipaalpolitseinikud läbivad juba praegu 80-tunnise koolituse, peatselt läheme üle 170-tunnisele koolitusele.

Kolmandik töötajatest politseitaustaga

Teiseks on munitsipaalpolitsei töötajatest 29 protsenti endised politseitöötajad, teiste hulgas ka ameti juhataja Aivar Toompere, kes on olnud üheksa ja pool aastat Eesti politseiametnike väljaõpetaja. Kui keegi suudaks mulle nimetada mõne turvafirma, mille töötajaskonnas on samaväärne protsent endisi politseitöötajaid, siis minu kummardus.

Kui siseministeeriumi ettepanekud munitsipaalpolitsei õiguste laiendamiseks heakskiidu saavad, siis tegelikult saavad munitsipaalpolitseinikud lihtsalt samad õigused nagu turvafirmadel. Ja see on ka täiesti loogiline, sest rahva valitud linnavõimu teeniva munitsipaalpolitsei jõukasutus ei saa olla kuidagi vähem õiguspärane kui näiteks ühe erafirma jõukasutus.

Ning jah, nii ühel kui ka teisel juhul on jõu kasutamine väge rangelt reglementeeritud ning selle kuritarvitustega tegeletakse tõsiselt.

Jah, teoreetiliselt võib mõtiskleda, et „riigi jõumonopol hajub“. Aga kas see jõumonopol on siiamaani hajunud seetõttu, et näiteks turvafirmad, mida põhimõtteliselt võib asutada iga hea mainega ettevõtja, võivad kasutada käeraudu? On kogu aeg võinud. Kui kellelgi on mingeid tõendeid Eesti riigi jõumonopoli hajumise kohta, siis palun need esitada. Sest mina ei tea midagi turvafirmadest, millest oleks saanud eraarmeed või sisevalvetest, kus peituks eriüksuste potentsiaal.

Kõik sellised „jõumonopoli õõnestajad“ on tegelikult politsei- ja piirivalveametiga tihedas koostöös ning nende tööst on Eesti riigil hea ülevaade.

Relv võib olla, käerauad ei tohi?

Kui paljud kriitikud teadsid, et põhimõtteliselt võiks munitsipaalpolitsei juba praegu endale tulirelvad muretseda? Eesti relvaseaduse § 31 lubab asutuste sisevalve meeskondadel relvi omada ning Tallinna munitsipaalpolitseil on sisevalve õigused, sest selle töötajad valvavad linnavalitsusele kuuluvaid objekte. Ma ei mäleta, et keegi oleks teinud ettepaneku sisevalvemeeskondadelt relvakandmisõigus ära võtta või näinud selles ohtu riiklikule julgeolekule.

Paneme nüüd asjad perspektiivi. Kumb on võimsam ja potentsiaalis ohtlikum riistapuu, kas näiteks üks püstol või käerauad?

Ja kokkuvõttes: kas munitsipaalpolitseid on vaja? Näiteks isetekkeliste prügimägede paisumine tõestab meile, et vajadus munitsipaalpolitsei järele on ilmselge. Ja kõik kodanikud, kes juhtuvad nägema prügi mahapanekut selleks mitte ettenähtud paikades, võiksid julgesti reageerida, helistades 14410 või kirjutades munitsipaalpolitsei@tallinnlv.ee.

Mehed ja naised mundris ning tänaval aitavad luua turvatunnet. Minu jaoks on täiesti arusaamatu, miks riigis, kus hinnatakse kõrgelt vabatahtlikuna tegutsevate abipolitseinike ja päästjate tegevust, millegipärast munitsipaalpolitseinike pingutusi mitmel puhul ei hinnata. See on viga.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Keskkonnaamet: Rohelised esitavad Reidi tee uue trassiga seoses valeinfot

kommentaar
Priit Pullerits

Pullerits: Šmigun-Vähi dopingusaaga ei ole saanud ammendavat lõpplahendust

Eelmisel nädalal teatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee ROK, et kõik 2006. aasta Torino OM-i järeltestid olid puhtad, mistõttu vabanes dopingukahtlustustest ka kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi. Seda ning teisi hiljutisi dopingujuhtumeid kommenteeris Vikerraadio spordisaatele "Spordipühapäev" Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits.

err.ee intervjuu
kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: