Kalle Klandorf: munitsipaalpolitsei peab saama turvafirmadega võrdsed õigused ({{commentsTotal}})

Kalle Klandorf.
Kalle Klandorf. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ettepanek, et munitsipaalpolitseile võidakse anda õigus kasutada käeraudu on tekitanud nii palju kära, nagu oleks Tallinna linn liitumas vähemasti tuumariikide perega, kirjutab Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf (KE).

Käeraudu, mõtelge! Neil pole ju pädevust, mida nad selle äkitselt süllekukkunud võimuga peale hakkavad!? Jõumonopol on kadumas! Ontliku kodaniku hinge poeb kartus saada häbistatud kättpidi trammi käsipuu küljes.

Aga aitab sarkasmist. Esiteks, alustame pädevusest, mida, nagu mõned väidavad, munitsipaalpolitseinikel polevat. Turvatöötaja saab tööle asuda pärast 16-tunnist esmaõpet, sellele järgnev põhiõpe nõuab aega 50 tundi. Munitsipaalpolitseinikud läbivad juba praegu 80-tunnise koolituse, peatselt läheme üle 170-tunnisele koolitusele.

Kolmandik töötajatest politseitaustaga

Teiseks on munitsipaalpolitsei töötajatest 29 protsenti endised politseitöötajad, teiste hulgas ka ameti juhataja Aivar Toompere, kes on olnud üheksa ja pool aastat Eesti politseiametnike väljaõpetaja. Kui keegi suudaks mulle nimetada mõne turvafirma, mille töötajaskonnas on samaväärne protsent endisi politseitöötajaid, siis minu kummardus.

Kui siseministeeriumi ettepanekud munitsipaalpolitsei õiguste laiendamiseks heakskiidu saavad, siis tegelikult saavad munitsipaalpolitseinikud lihtsalt samad õigused nagu turvafirmadel. Ja see on ka täiesti loogiline, sest rahva valitud linnavõimu teeniva munitsipaalpolitsei jõukasutus ei saa olla kuidagi vähem õiguspärane kui näiteks ühe erafirma jõukasutus.

Ning jah, nii ühel kui ka teisel juhul on jõu kasutamine väge rangelt reglementeeritud ning selle kuritarvitustega tegeletakse tõsiselt.

Jah, teoreetiliselt võib mõtiskleda, et „riigi jõumonopol hajub“. Aga kas see jõumonopol on siiamaani hajunud seetõttu, et näiteks turvafirmad, mida põhimõtteliselt võib asutada iga hea mainega ettevõtja, võivad kasutada käeraudu? On kogu aeg võinud. Kui kellelgi on mingeid tõendeid Eesti riigi jõumonopoli hajumise kohta, siis palun need esitada. Sest mina ei tea midagi turvafirmadest, millest oleks saanud eraarmeed või sisevalvetest, kus peituks eriüksuste potentsiaal.

Kõik sellised „jõumonopoli õõnestajad“ on tegelikult politsei- ja piirivalveametiga tihedas koostöös ning nende tööst on Eesti riigil hea ülevaade.

Relv võib olla, käerauad ei tohi?

Kui paljud kriitikud teadsid, et põhimõtteliselt võiks munitsipaalpolitsei juba praegu endale tulirelvad muretseda? Eesti relvaseaduse § 31 lubab asutuste sisevalve meeskondadel relvi omada ning Tallinna munitsipaalpolitseil on sisevalve õigused, sest selle töötajad valvavad linnavalitsusele kuuluvaid objekte. Ma ei mäleta, et keegi oleks teinud ettepaneku sisevalvemeeskondadelt relvakandmisõigus ära võtta või näinud selles ohtu riiklikule julgeolekule.

Paneme nüüd asjad perspektiivi. Kumb on võimsam ja potentsiaalis ohtlikum riistapuu, kas näiteks üks püstol või käerauad?

Ja kokkuvõttes: kas munitsipaalpolitseid on vaja? Näiteks isetekkeliste prügimägede paisumine tõestab meile, et vajadus munitsipaalpolitsei järele on ilmselge. Ja kõik kodanikud, kes juhtuvad nägema prügi mahapanekut selleks mitte ettenähtud paikades, võiksid julgesti reageerida, helistades 14410 või kirjutades munitsipaalpolitsei@tallinnlv.ee.

Mehed ja naised mundris ning tänaval aitavad luua turvatunnet. Minu jaoks on täiesti arusaamatu, miks riigis, kus hinnatakse kõrgelt vabatahtlikuna tegutsevate abipolitseinike ja päästjate tegevust, millegipärast munitsipaalpolitseinike pingutusi mitmel puhul ei hinnata. See on viga.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: