Video: Ilves rääkis USA kongressis Venemaalt lähtuvast õõnestustegevusest ({{commentsTotal}})

{{1489062342000 | amCalendar}}

Neljapäeval toimus USA kongressi esindajatekoja välisasjade komitees kuulamine, mis puudutab Venemaa katseid õõnestada demokraatlikke riike. Kuulamise ajal andis tunnistusi ka Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves, kes töötab praegu Stanfordi ülikoolis külalisõppejõuna.

Kuulamise ametlikuks nimeks on "Demokraatlike institutsioonide õõnestamine ja NATO lõhestamine: Venemaa desinformatsiooni eesmärgid".

Esindajatekoja välisasjade komitee esimees, California vabariiklane Ed Royce ütles kuulamise sisu kommenteerides, et Venemaa on algatanud praegu ulatusliku kampaania, et õõnestada demokraatlikke riike ja alliansse nagu NATO. "Lisaks sissetungile Ukrainasse ja tsiviilisikute pommitamisele Süürias, on Venemaa pumbanud kümneid miljoneid desinformatsiooni ja propagandasse, mille sihtmärkideks on USA ja Euroopa. Liiga kaua on USA vastus Vene agressioonile olnud nõrk ja ebaefektiivne - ning see peab muutuma. See kuulamine võimaldab meil võtta vaatluse alla võimalused, kuidas astuda paremini vastu Venemaa poolsele informatsiooni relvaks muutmisele ja teistele vaenulikele tegudele," märkis ta.

Lisaks Ilvesele annavad kuulamisel tunnistusi ka endine USA välisministeeriumi kõrge ametnik ja Stimsoni Keskuse emeriitesimees Lincoln P. Bloomfield Jr, Euroopa Poliitanalüüsi Keskuse asepresident Peter B. Doran ja endine USA esindaja Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) juures Daniel Baer.

Teisipäeval andis senati eelarvekomitee välisoperatsioonide rahastamise alamkomitee ees samal teemal tunnistusi Eesti suursaadik USA-s Eerik Marmei.

Käesoleva nädala lõpus aga kohtub oma USA visiidi raames admministratsiooni esindajatega ka Euroopa Komisjoni asepresident ja digitaalse ühisturu volinik Andrus Ansip, kes räägib näiteks USA kaubandusministri Wilbur Rossiga ka küberturvalisuse teemadel.

Ilves: oht seisneb selles, et rünnak on asümmeetriline

"Olukorras, kus USA julgeolekuagentuurid on kokku leppinud, et Venemaa sekkus äsjastesse USA valimistesse, peavad kõik liberaalsed demokraatiad uuesti läbi mõtlema, kuidas oma valimisprotsesse kaitsta. See peab eriti paika Euroopas, mis on liberaalse demokraatia teiseks tugisambaks maailmas, kus valitsused on järgmise paari aasta jooksul valimistele vastu minemas," alustas Ilves oma avapöördumist.

"Kui maailma kõige võimsam ja rikkam demokraatia võib sattuda olukorda, kus tema valimisprotsess viiakse rööbastelt maha massilise desinformatsiooni, elektrooniliste sissemurdmiste ja häkkimise teel saadud dokumentide avalikustamisega, siis mis ootab käesoleval aastal ees valimisi Saksamaal, Prantsusmaal ja Hollandis, kus tõelised äärmuslaste parteid on kiiresti oma populaarsust kasvatamas?" küsis ta.

Ilves juhtis tähelepanu sellele, et Saksamaa julgeolekuteenistused on juba teatanud, kuidas samad häkkerigrupeeringud, kes ründasid Demokraatliku Partei servereid on edukalt häkkinud ka Saksa parlamendi ja poliitikute infosüsteemidesse. Samuti on teatatud libauudiste massilisest levikust. Samuti märkis ta, et Hollandis juba õnnestus Venemaa desinformatsioonil mõjutada referendumit, mis puudutas Ukraina ja Euroopa Liidu assotsiatsioonilepet. Sarnaseid teateid on olnud ka Rootsis, Suurbritannias, Itaalias ja Prantsusmaal.

Pikemalt peatus Ilves Eestit 2007. aastal tabanud küberrünnakutel ja nentis, et kuigi küberrünnakuid oli aset leidnud ka varem, siis see oli juba midagi muud - see oli digitaalne sõjapidamine, mis on kooskõlas ka tuntud Preisi sõjanduseksperdi Carl von Clausewitzi põhimõttega, et "sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega. 2008. aastal kasutati kübersõda Gruusia vastu juba paralleelselt tavapäraste sõjaliste meetoditega.

Ilves rõhutas, et see, mida me oleme äsja näinud nii USA-s kui ka Euroopas, on asümmeetriline.

"Te võite õõnestada demokraatlikke valimisi erinevate vahenditega, mida ma ka lühidalt kirjeldan, kuid kuidas te vastate ründajatele? Kui autoritaarne valitsus õõnestab teie valimisi, siis vaevalt saate te omakorda õõnestada nende omi, sest neil ei ole demokraatlikke valimisi, eriti olukorras, kus see autoritaarne valitsus on lõpuks see, kes hääled üle loeb. Valitsejate e-kirjade häkkimine ja seal leiduvate piinlike leidude avalikustamine omab vähest mõju, kui selle valitseja riigis on meedia riikliku kontrolli ning kui selle informatsiooni levitamine selles riigis võib tuua kaasa vanglakaristuse või hullema. Selles mõttes on liberaalsed demokraatiad nõrgemas olukorras ka siis, kui ründajaks on suhteliselt väike kübervõim nagu näiteks Iraan. See on selliste rünnakute asümmeetria, mis seab demokraatiad ohtu," selgitas ta.

Ilvese sõnul on asümmeetrilise kübersõja peamised vahendid järgmised:

1. Venekeelne termin kompromat ehk see, kui avaldatakse oma vastase kohta piinlikke materjale, mis võivad olla nii tõesed kui ka võltsitud;

2. häkkimine ehk serveritesse sisse murdmine ja andmete varastamine;

3. nn doxing ehk häkkimise tel saadud dokumentide avalikustamine, et oma oponenti kahjustada või teda piinlikku olukorda seada. Esimene suurem sellelaadne operatsioon leidis aset 2010. aastal, kui Wikileaks avalikustas USA diplomaatilise sidepidamise dokumente, kõige värskem näide on aga äsjane CIA töömeetodite avalikustamine;

4. lõpuks ka libauudised ehk fake news, mis on vana propagandatrikk, kuid seda kasutatakse sotsiaalmeedia ajastul palju efektiivsemalt. KGB 1980. aastate libauudis, et AIDS-i mõtles välja CIA omas suhteliselt vähest kaalu, kuid tänapäeva sotsiaalmeedia levitab libauudiseid nõrkemiseni. Mõttekoja Pew eelmise aasta suvel avaldatud uuringust aga selgus, et 62 protsenti ameeriklastest peab enda peamiseks uudisteallikaks oma sotsiaalmeedia kontot.

Ilves toonitas, et see, mida me näeme nii USA-s kui ka Euroopa liitlaste juures, tähendab vajadust tunnistada, et riigi valimistulemuse mõjutamine ongi sõjapidamine. "Pole vajadust sõjaliselt rünnata või isegi sooritada küberrünnakut kriitilise tähtsusega infrastruktuuri vastu, kui sa saad kallutada valimisi nii, et võidukaks osutub kandidaat või partei, kes on sõbralik sinu huvide suhtes, või et valimiskaotus tabab kandidaati, kes sulle ei meeldi.

"See on selgelt Venemaa eesmärgiks Saksamaa valimistel, kui Angela Merkeli roll EL-i Venemaa-vastaste sanktsioonide säilitamisel on olnud kriitilise tähtsusega ja see on Venemaad lõpmatult ärritanud. See on tõsi ka Prantsusmaa puhul, kus Marine Le Peni Rahvusrinne on EL-i, NATO ja USA vastane. Olukorras, kus EL-i ja NATO vastaste parteide toetus tõuseb mitmes riigis, on see asümmeetriline rünnak demokraatlike protsesside vastu juba praegu ohuks NATO alliansile," sõnas ta.

Ilves juhtis tähelepanu ka sellele, et eelnevat arvesse võttes ei ole ohud NATO jaoks enam geograafiliselt piiritletavad.

Samas tuletas Ilves meelde, et ka liberaalsetel demokraatiatel on selles vastasseisus teatavaid eeliseid.

"Meie asümmeetriliseks eeliseks on see, et meie vastased tahavad siia tulla. Me saame uurida rahapesu, eriti riikides, mida meie vastased eelistavad. Me saame tekitada raskusi, kui režiimi lapsed tahavad Läänes õppida või siin oma kokku varastatud rikkuse najal elada. Kuid me ei tee seda," sõnas endine Eesti president

Üheks võimaluseks on Ilvese arvates ka geograafiaga mitte piiritletud demokraatlike riikide kaitseorganisatsiooni loomine, millest on varem rääkinud näiteks Madeleine Albright ja John McCain. Tema hinnangul võivad sarnased ohud ähvardada ka teisi demokraatlikke riike nagu Austraalia, Jaapan või Tšiili.

Ilves ERR-ile: Venemaa on lääneriikides saavutamas peataolekut

Ilvese sõnul on Eesti Venemaa õõnestustegevust kogenud kogu aeg. Lääne maailm ei võtnud seda aga varem eriti tõsiselt.

"See osa, ütleme, Venemaa tegevusest on tabanud Lääne-Euroopat ja ka USA-d ja nüüd nad on sageli nõutud, sest nad ei tea täpselt, kuidas see käib, aga kindlasti siin saame olla ressurss oma NATO liitlastele," rääkis Ilves ERR-ile.

Ilvese sõnul on keeruline öelda, mida Venemaa õõnestustegevusega täpselt saavutada soovib.

"Aga nad on saavutamas - nagu me näeme USA-s, aga ka mujal Euroopas - sellist peataolekut, kaost. Me näeme kas või siin sellel samal hearing-ul, kus siis kaks erakonda siin omavahel jagelevad ja süüdistavad teineteist."

Ilvese sõnul ei ole demokraatlikes riikides tavapärane, et lahknevus välispoliitilistes küsimustes on niivõrd suur.

Toimetaja: Laur Viirand



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: