Ökonomist: jooksevkonto suur ülejääk peegeldab madalat investeerimisaktiivsust ({{commentsTotal}})

{{1489066618000 | amCalendar}}

Jooksevkonto rekordiline ülejääk 2016. aastal teeb ühest küljest rõõmu, et eksportival sektoril on läinud hästi, teisest küljest näitab madalat investeerimisaktiivsust, ütles Eesti Panga ökonomist Kristo Aab.

Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli mullu 555 miljonit eurot ehk 2,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on viimase 25 aasta parim näitaja ning esmakordselt ületas ülejääk 500 miljoni euro piiri.

Ökonomist Kristo Aab selgitas ERR-ile, et jooksevkonto näitab majanduse ekspordi ja impordi käitumise vahet - see on nagu peegelpilt.

Kui me ekspordime oma kaupu ja teenuseid suuremas väärtuses kui me neid samal ajal sisse toome, saab öelda, et raha tuleb riiki sisse ehk riik säästab ja see väljendub jooksevkonto ülejäägis.

Kuid näiteks kaupade puhul on meil import on ekspordist suurem, veame neid sisse rohkem kui välja. Aga kui võtta kaubad ja teenused kokku, mida keskpank teeb maksebilansi arvestuses, siis Eestis on bilanss positiivne. "Seega kokkuvõttes ekspordime rohkem kui impordime," lausus Aab.

Eesti jooksevkonto oli aastaid suures defitsiidis, nüüd juba mitmendat aastat ülejäägis. Üheselt öelda, et nüüd on olukord parem kui enne, ei saa.

"Kindlasti ei ole see mustvalgelt vaadates hästi või halvasti. Üheltpoolt tuleb rõõmus olla, et eksportival sektoril on läinud võrdlemisi hästi, hoolimata kõikidest raskustest on nad rahvusvahelisel turul konkurentsivõimelised," selgitas ökonomist.

Majanduse käekäigu puhul on murelikkuse koht see, et impordi või kaupade sissevedamise osa saab suuresti seostada investeeringutega, investeerimisaktiivsusega.

"See, et meil on ülejääk nii suur, iseloomustabki seda ka, et me teeme endiselt vähe investeeringuid. Kui mõtleme sellele, et kõik ootavad kiiremat majanduskasvu, siis kindlasti oleks vaja ka investeeringuid selleks rohkem teha," ütles Aab.

"Üldiselt ei tasu jooksevkonto pärast muretseda. Muretsema peab protsesside pärast, mis seda üht või teist näitajat põhjustavad."

Toimetaja: Priit Luts, Mart Linnart

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Vikerraadio tähistab 50. sünnipäeva

1967 oli hea aasta, sest siis sündis Vikerraadio. 3. aprillil tähistab Eesti populaarseim raadiojaam oma 50. sünnipäeva.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.