Sarnaselt GAG-iga ootavad laiendusi ka Reaalkool ja Westholmi gümnaasium ({{commentsTotal}})

Tallinn kavatseb lisaks Gustav Adolfi Gümnaasiumile ka mitmele teisele ruumipuuduses vaevlevale kesklinna koolile leida või ehitada õppehooned algkooli jaoks.

Avalikkuses on viimastel nädalatel käinud suur vaidlus Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktori ja kooli vilistlaste vahel. Viimased pole rahul, et ruumipuuduses vaevlevale koolile ehitatakse algklasside hoone Kalamaja algusesse, Vana-Kalamaja tänavale. Rekonstrueeritav maja jääb praegu vanalinnas olevast õppehoonest nende hinnangul liiga kaugele, kuigi vahemaa kahe koolimaja vahel on alla kilomeetri. Kooli direktori sõnul on toimuv avalik rünnak piinlik.

"Loomulikult on piinlik. Me teeme kõik selleks, et see vaidlus väärikalt ja tulemuslikult lõpetada," kommenteeris Hendrik Agur "Aktuaalsele kaamerale".

Gustav Adolfi kool pole aga ainus kool, mis vaevleb ruumipuuduses ja ootab uusi ruume.

"GAG-i projekt, kui me võime seda nii nimetada, ei saa jääda unikaalseks. Tegelikult me juba praegu arutame, kuidas samal viisil arendada ja laiendada Reaalkooli, Westholmi Gümnaasiumi ja tegelikult see protsess juba käib," rääkis Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart.

Tallinna Reaalkooli uut hoonet planeeritakse praeguse koolihoone hoovi ja kooli direktori sõnul on aastaid kestnud teemas viimastel kuudel olnud märgatavaid arenguid. Lähikuudel loodetakse lõpetada detailplaneering ja seejärel on kool valmis avama lähemalt ka kogu uut kontseptsiooni.

Ka Jakob Westholmi Gümnaasiumi uue hoone saaga on kestnud aastaid. Koolis õpib natuke alla tuhande õpilase ja viimati võeti vastu neli esimest paralleelklassi, aga ruumi on vähe. Uus hoone peaks tulema parkla asemele.

"Loodetavasti tahetakse siia luua koolimaja algklasside õppehoone, pluss veel sportimisvõimalused," tutvustas kooli direktor Rando Kuustik.

Teatavasti on aga kohalike omavalitsuste valimised lähedal ja koolipere kõige suurem hirm, et planeering, mille üle korduvalt ka varem vaieldud, jääb pärast valimisi taas kümneks või enamaks aastaks kalevi alla.

"Ma loodan, et lubadused peavad," ütleb Kuustik vaid.

Toimetaja: Merilin Pärli



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: