Nõunik: eesti keele õppe pakkumine pagulastele on killustunud ({{commentsTotal}})

Aasta jooksul on Eestisse jõudnud üle saja pagulase, kes oleksid küll huvitatud tööle minemisest, kuid takistuseks on siiani saanud nende vähene eesti keele oskus. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna nõunik Kaisa Üprus-Tali tõdes, et eesti keele õppe pakkumine on väga killustunud.

Tallinnas kohtusid põgenike vastuvõtu, koolitamise ning eluolu korraldamisega tegelevad spetsialistid, et arutada nende ümberasustamise hetkeseisu ja tulevikuplaane, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa rändekava alusel ümberpaigutatud sõjapõgenikud jõudsid Eestisse veidi vähem kui aasta tagasi. Nüüd saab teha kokkuvõtteid sellest, mis varasematest plaanidest on teostunud ja mis jääb puudu.

"Mis on aga võib-olla natuke puudu on nende inimeste veelgi meetodipõhisem ja efektiivsem keeleõpe ja tööturule sisenemine," tõdes Johannes Mihkelsoni Keskuse tugiisikuteenuse juht Juhan Saharov.

Tema sõnul on kohanemisel ja ka keeleõppel abiks huvitegevus ja nõustamine. Tugiisikuid aitaks senisest organiseeritum koostöö omavalitsuste ja ministeeriumiga.

"Vastuvõtusüsteemi läbimõeldus - see aitab absoluutselt igapäevaselt tugiisikut," märkis Saharov.

Näiteks Haapsalus on kolm perekonda - kuus täiskasvanut ja kümme last. Põgenikel tööd veel ei ole. Haapsalu abilinnapea Kaja Rootare sõnul on paar inimest käinud juba tööpraktikal ja töökohaga tutvumas, kuid nende keeleoskus peab olema piisav, et tööandja saaks nad tööle võtta.

Kaisa Üprus-Tali selgitas, et üks põhjus, miks pagulaste keeleõpe ei edene, võib olla selles, et eesti keele õppe pakkumine on väga killustunud paljude teenusepakkujate vahel.

"Need inimesed, kes on sõjapõgenikena või ümberpaigutamise raames Eestisse tulnud, saavad kõigepealt sada tundi keeleõpet ja sealt edasi on meil tänasel päeval olnud suureks abiks Tallinna ülikool, kes vabatahtlikuna õpetab inimestele eesti keelt, aga samuti Töötukassa, kellel on võimalus eesti keelt õpetada. Meil on endal lõpusirgel tehnilised detailid, et need inimesed saaksid sellest sajast tunnist sujuvalt edasi minna järgmisele tasemele õppima, et neil oleks võimalikult katkematu see tee," selgitas ta. 

Rootare ütles, et küsimusele, kuidas põgenikeperedel läheb, on üheselt väga keeruline vastata, sest hakkamasaamine ja kohanemine on iga inimese puhul erinev.

"See sõltub väga palju individuaalsest turvalisusest - kui palju on keegi kohanenud, kui palju taust seda toetab või ei toeta. See on libe tee, et hinnanguid anda," tõdes Rootare.

Üprus-Tali märkis, et pagulasperedel on palju muresid ja sageli on need seotud nende enda psühholoogiliste probleemidega. Tema kinnitusel saavad pagulased vajadusel ka psühholoogilist abi ning mõni neist on seda ka kasutanud.

Tema sõnul läheb aga pagulaste lastel oluliselt paremini kui täiskasvanutel.

Üprus-Tali kinnitas, et Eesti riik ei ole pagulasi üksi jätnud. "Me ei jäta ka oma inimesi üksi," lisas ta.

Põhiline küsimus, et pagulased jääksid Eestisse elama, on Üprus-Tali sõnul hõivatuses. "Hõivatus ei tähenda seda, et keegi peab käima 12 tundi seitse päeva nädalas tööl. Hõivatus tähendab ka vabatahtlikku tegevust, kaasatust kogukonna üritustesse, sest nad väga tahavad suhelda," ütles ta.

Kaisa Üprus-Tali ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et ametlikult elab Eestis praegu 106 pagulast. Üks mees on naasnud oma koduriiki. Vastates kommentaarile, et väidetavalt on Eestist lahkunud paljud põgenikud, ütles Üprus-Tali, et pagulastel on õigus 180 päeva jooksul 90 viibida Eestist eemal.

Toimetaja: Merili Nael



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: