Nõunik: eesti keele õppe pakkumine pagulastele on killustunud ({{commentsTotal}})

Aasta jooksul on Eestisse jõudnud üle saja pagulase, kes oleksid küll huvitatud tööle minemisest, kuid takistuseks on siiani saanud nende vähene eesti keele oskus. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna nõunik Kaisa Üprus-Tali tõdes, et eesti keele õppe pakkumine on väga killustunud.

Tallinnas kohtusid põgenike vastuvõtu, koolitamise ning eluolu korraldamisega tegelevad spetsialistid, et arutada nende ümberasustamise hetkeseisu ja tulevikuplaane, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa rändekava alusel ümberpaigutatud sõjapõgenikud jõudsid Eestisse veidi vähem kui aasta tagasi. Nüüd saab teha kokkuvõtteid sellest, mis varasematest plaanidest on teostunud ja mis jääb puudu.

"Mis on aga võib-olla natuke puudu on nende inimeste veelgi meetodipõhisem ja efektiivsem keeleõpe ja tööturule sisenemine," tõdes Johannes Mihkelsoni Keskuse tugiisikuteenuse juht Juhan Saharov.

Tema sõnul on kohanemisel ja ka keeleõppel abiks huvitegevus ja nõustamine. Tugiisikuid aitaks senisest organiseeritum koostöö omavalitsuste ja ministeeriumiga.

"Vastuvõtusüsteemi läbimõeldus - see aitab absoluutselt igapäevaselt tugiisikut," märkis Saharov.

Näiteks Haapsalus on kolm perekonda - kuus täiskasvanut ja kümme last. Põgenikel tööd veel ei ole. Haapsalu abilinnapea Kaja Rootare sõnul on paar inimest käinud juba tööpraktikal ja töökohaga tutvumas, kuid nende keeleoskus peab olema piisav, et tööandja saaks nad tööle võtta.

Kaisa Üprus-Tali selgitas, et üks põhjus, miks pagulaste keeleõpe ei edene, võib olla selles, et eesti keele õppe pakkumine on väga killustunud paljude teenusepakkujate vahel.

"Need inimesed, kes on sõjapõgenikena või ümberpaigutamise raames Eestisse tulnud, saavad kõigepealt sada tundi keeleõpet ja sealt edasi on meil tänasel päeval olnud suureks abiks Tallinna ülikool, kes vabatahtlikuna õpetab inimestele eesti keelt, aga samuti Töötukassa, kellel on võimalus eesti keelt õpetada. Meil on endal lõpusirgel tehnilised detailid, et need inimesed saaksid sellest sajast tunnist sujuvalt edasi minna järgmisele tasemele õppima, et neil oleks võimalikult katkematu see tee," selgitas ta. 

Rootare ütles, et küsimusele, kuidas põgenikeperedel läheb, on üheselt väga keeruline vastata, sest hakkamasaamine ja kohanemine on iga inimese puhul erinev.

"See sõltub väga palju individuaalsest turvalisusest - kui palju on keegi kohanenud, kui palju taust seda toetab või ei toeta. See on libe tee, et hinnanguid anda," tõdes Rootare.

Üprus-Tali märkis, et pagulasperedel on palju muresid ja sageli on need seotud nende enda psühholoogiliste probleemidega. Tema kinnitusel saavad pagulased vajadusel ka psühholoogilist abi ning mõni neist on seda ka kasutanud.

Tema sõnul läheb aga pagulaste lastel oluliselt paremini kui täiskasvanutel.

Üprus-Tali kinnitas, et Eesti riik ei ole pagulasi üksi jätnud. "Me ei jäta ka oma inimesi üksi," lisas ta.

Põhiline küsimus, et pagulased jääksid Eestisse elama, on Üprus-Tali sõnul hõivatuses. "Hõivatus ei tähenda seda, et keegi peab käima 12 tundi seitse päeva nädalas tööl. Hõivatus tähendab ka vabatahtlikku tegevust, kaasatust kogukonna üritustesse, sest nad väga tahavad suhelda," ütles ta.

Kaisa Üprus-Tali ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et ametlikult elab Eestis praegu 106 pagulast. Üks mees on naasnud oma koduriiki. Vastates kommentaarile, et väidetavalt on Eestist lahkunud paljud põgenikud, ütles Üprus-Tali, et pagulastel on õigus 180 päeva jooksul 90 viibida Eestist eemal.

Toimetaja: Merili Nael



Peeter Kaldre

Peeter Kaldre: venelase geneetiline kood

Venemaa järgmise presidendi nimi selgus 6. detsembril, kui Vladimir Putin teatas, et kandideerib taas riigijuhiks. Tuleva aasta valimised on lihtsalt vormistamise küsimus, sest rahva toetus Putinile on jäägitu, leiab ajakirjanik Peeter Kaldre.

Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: