Leedo: jutt Elb-Linki pankrotiavaldusest ei vasta tõele, käib saneerimisprotsess ({{commentsTotal}})

Saaremaa Laevakompanii (SLK) omanik Vjatšeslav Leedo ütles ERR-ile antud intervjuus, et Saksamaal Elbe jõel laevaliiklust korraldava Elb-Linki üle algab saneerimisprotsess ning pankrotist praegu juttu ei ole.

"Ma ei näe siin uudist, sest see on normaalne protsess. Liinil käis saneerimine juba tükk aega ju, praegu on ametlik saneerimise protsess. Ma ei tea, kust keegi võtab mingid pankrotid ja selle, et laevad lähevad jne. Tegelikult on esitatud avaldus Saksa seaduste järgi ja saneerimisprotsess hakkab pihta," rääkis Leedo ERR-ile.

"Kui vaatad muidugi meie meedia reaktsiooni, siis kohe laevad on läinud ja kuskil on pankrotid ja asjad. Tegelikult ma ei välista midagi, kui tõesti leitakse midagi, aga kahju, kui kirjutatakse asjast, mida ei teata. Ma isegi huviga lugesin, et Elb-Linki omanik on SLK. Pole kunagi olnud," lisas ta.

Leedo rõhutas, et Elb-Link ei ole SLK ettevõte. "SLK-l on Elb-Linkiga tegemist ainult nii palju, et SLK omanik olen 100-protsendiliselt mina ja Elb-Linki omanik on investeerimisfirma, milles mul on 50-protsendiline osalus. Olav Miil on ülejäänud 50 protsendi omanik," selgitas ta.

"Tegelikult on elu ju niimoodi, et kui on kasumid, siis jagatakse pooleks, ja kui on kahjumid, siis mõlemad peavad maksma, seda enam, et 1. oktoobril oli ju kokkulepe, et Olav Miil ostab Elb-Linki ära. Sellest olid jutud, et kõik jätkub, aga me pole jõudnud selle protsessini," lisas Leedo.

Ta kinnitas, et praegu ongi küsimus selles, et teine pool maksaks kahjumi võrdses ulatuses kinni.

"Keegi peab kahjumi kinni maksma, sest SLK pole ju omanikfirma, ta tahab teenuse eest raha saada. Kuna praegu pole võimalik Elb-Linkil seda maksta, siis alustati saneerimise protsessi, kus saneerimise käigus selgub, mis sellest saab," rääkis Leedo.

Tema sõnul algab saneerimisprotsess õigel ajal, kuna ees seisab suvi, mis peaks kasumit tooma. "Kui oleks pahatahtlikkuses asi, siis oleks sügiseni sõidetud ära ja siis oleks lastud pankrotti kõik. Tegelikult me oleme eluliselt huvitatud, et see liin jätkaks. Eluliselt on huvitatud kohalik võim, et see liin jätkuks ja eluliselt on huvitatud Saksa ettevõtjad, et see liin jätkuks, reisijaid on palju, kes tahavad, et see liin jätkuks. Aga on vaja leida majanduspõhjendus," märkis Leedo ja kinnitas, et soov on teenust päästa ja Elb-Linki liin elus hoida.

Laevad seisavad 

Leedo kinnitas ERR-ile, et Elbel sõitnud laevad seisavad praegu ning neid ei ole keegi ära võtnud. Leedo märkis, et Elbel sõitnud laevad praegu seisavad, kuna Elb-Link ei suuda maksta SLK-le teenuse eest.

"Olen ka lugenud ajalehest, et juba laevad sõidavad Norras või kuskil seisavad. Kuna meile ei maksta teenuse eest, siis me ei teeninda koostöös pangaga. See on kõik vastavalt kokkuleppele. Olen ka enne rääkinud, et need laevad ilma tööta ei jää. Huvi tunnevad Norra, Kanada, rootslased, Vahemeremaad, kuid huvi on ka Elb-Linki jätkamisega. Kõik oleneb ju läbirääkimistest, kes jätkab ja kuidas," rääkis Leedo.

Laevad pani tema sõnul seisma SLK koostöös pangaga, et tekitada saneerimisprotsess.

Leedo kinnitusel ei ole Elb-Linkil ka hiigelvõlgasid. Enamik võlgu on tema sõnul SLK-le. 

"Tegelikult võõrastele võlgasid praktiliselt pole, on natuke sadamatele, natuke teenindajatele. Oleme kõik võlad suutnud pooleteise aastaga maha maksta. Aga praegu on see, mis edasi saab, sest me pole nõus enam niisama sinna raha panema. /.../ Sisuliselt ma väga palju ei eksi, kui ütlen, et võib-olla võlgade koormus on 300 000 juures firmadele, mis pole seotud meie grupiga. Enamik on meie oma nõuded," rääkis ta.

Leedo sõnul on Elbe liin võrreldav Eestis Hiiuma liiniga. "Kolm kuud on väga hea kasum, kolm kuud on väga suur kahjum, ülejäänud kuus kuud on nulli lähedal. Aga me tahame selgust, mis saab edasi," selgitas ta.

Leedo tõdes, et Elbe liini avamisel tehti viga sellega, et alustati sügisel ja liigselt kiirustades. "Kui oleks alustanud kevadel, siis oleks saanud kohe positiivse rahavoo sisse. Muud pole seal midagi. Nüüd püütakse seda viga parandada," sõnas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Lõke ja ilm
Kas jaaniõhtul on mõeldav ka ujuma minna?Kas jaaniõhtul on mõeldav ka ujuma minna?

Võidupüha ilm interaktiivsel kaardil: jahedavõitu, pilvine, kuid vihmata

Ükski lõke ei jää võidupüha õhtul vihmast märgade puude tõttu süütamata. Küll aga tasuks hilisemateks õhtutundideks varuda soojemaid riideid, sest õhutemperatuur jääb üle Eesti vaid kümmekonna kraadi juurde. Alati võib muidugi lõkkele lähemale pugeda, aga sealjuures tulevad päästjad meelde, et viimane kustutab tule - nii jääb õnnetus tulemata.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Karen Handel võitu tähistamas.Karen Handel võitu tähistamas.
Georgia osariigi valimistel võitis vabariiklane Karen Handel

Ühendriikides võitis teisipäeval Georgia osariigi kongressivalimistel vabariiklane Karen Handel.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema