Leedo: jutt Elb-Linki pankrotiavaldusest ei vasta tõele, käib saneerimisprotsess ({{commentsTotal}})

Saaremaa Laevakompanii (SLK) omanik Vjatšeslav Leedo ütles ERR-ile antud intervjuus, et Saksamaal Elbe jõel laevaliiklust korraldava Elb-Linki üle algab saneerimisprotsess ning pankrotist praegu juttu ei ole.

"Ma ei näe siin uudist, sest see on normaalne protsess. Liinil käis saneerimine juba tükk aega ju, praegu on ametlik saneerimise protsess. Ma ei tea, kust keegi võtab mingid pankrotid ja selle, et laevad lähevad jne. Tegelikult on esitatud avaldus Saksa seaduste järgi ja saneerimisprotsess hakkab pihta," rääkis Leedo ERR-ile.

"Kui vaatad muidugi meie meedia reaktsiooni, siis kohe laevad on läinud ja kuskil on pankrotid ja asjad. Tegelikult ma ei välista midagi, kui tõesti leitakse midagi, aga kahju, kui kirjutatakse asjast, mida ei teata. Ma isegi huviga lugesin, et Elb-Linki omanik on SLK. Pole kunagi olnud," lisas ta.

Leedo rõhutas, et Elb-Link ei ole SLK ettevõte. "SLK-l on Elb-Linkiga tegemist ainult nii palju, et SLK omanik olen 100-protsendiliselt mina ja Elb-Linki omanik on investeerimisfirma, milles mul on 50-protsendiline osalus. Olav Miil on ülejäänud 50 protsendi omanik," selgitas ta.

"Tegelikult on elu ju niimoodi, et kui on kasumid, siis jagatakse pooleks, ja kui on kahjumid, siis mõlemad peavad maksma, seda enam, et 1. oktoobril oli ju kokkulepe, et Olav Miil ostab Elb-Linki ära. Sellest olid jutud, et kõik jätkub, aga me pole jõudnud selle protsessini," lisas Leedo.

Ta kinnitas, et praegu ongi küsimus selles, et teine pool maksaks kahjumi võrdses ulatuses kinni.

"Keegi peab kahjumi kinni maksma, sest SLK pole ju omanikfirma, ta tahab teenuse eest raha saada. Kuna praegu pole võimalik Elb-Linkil seda maksta, siis alustati saneerimise protsessi, kus saneerimise käigus selgub, mis sellest saab," rääkis Leedo.

Tema sõnul algab saneerimisprotsess õigel ajal, kuna ees seisab suvi, mis peaks kasumit tooma. "Kui oleks pahatahtlikkuses asi, siis oleks sügiseni sõidetud ära ja siis oleks lastud pankrotti kõik. Tegelikult me oleme eluliselt huvitatud, et see liin jätkaks. Eluliselt on huvitatud kohalik võim, et see liin jätkuks ja eluliselt on huvitatud Saksa ettevõtjad, et see liin jätkuks, reisijaid on palju, kes tahavad, et see liin jätkuks. Aga on vaja leida majanduspõhjendus," märkis Leedo ja kinnitas, et soov on teenust päästa ja Elb-Linki liin elus hoida.

Laevad seisavad 

Leedo kinnitas ERR-ile, et Elbel sõitnud laevad seisavad praegu ning neid ei ole keegi ära võtnud. Leedo märkis, et Elbel sõitnud laevad praegu seisavad, kuna Elb-Link ei suuda maksta SLK-le teenuse eest.

"Olen ka lugenud ajalehest, et juba laevad sõidavad Norras või kuskil seisavad. Kuna meile ei maksta teenuse eest, siis me ei teeninda koostöös pangaga. See on kõik vastavalt kokkuleppele. Olen ka enne rääkinud, et need laevad ilma tööta ei jää. Huvi tunnevad Norra, Kanada, rootslased, Vahemeremaad, kuid huvi on ka Elb-Linki jätkamisega. Kõik oleneb ju läbirääkimistest, kes jätkab ja kuidas," rääkis Leedo.

Laevad pani tema sõnul seisma SLK koostöös pangaga, et tekitada saneerimisprotsess.

Leedo kinnitusel ei ole Elb-Linkil ka hiigelvõlgasid. Enamik võlgu on tema sõnul SLK-le. 

"Tegelikult võõrastele võlgasid praktiliselt pole, on natuke sadamatele, natuke teenindajatele. Oleme kõik võlad suutnud pooleteise aastaga maha maksta. Aga praegu on see, mis edasi saab, sest me pole nõus enam niisama sinna raha panema. /.../ Sisuliselt ma väga palju ei eksi, kui ütlen, et võib-olla võlgade koormus on 300 000 juures firmadele, mis pole seotud meie grupiga. Enamik on meie oma nõuded," rääkis ta.

Leedo sõnul on Elbe liin võrreldav Eestis Hiiuma liiniga. "Kolm kuud on väga hea kasum, kolm kuud on väga suur kahjum, ülejäänud kuus kuud on nulli lähedal. Aga me tahame selgust, mis saab edasi," selgitas ta.

Leedo tõdes, et Elbe liini avamisel tehti viga sellega, et alustati sügisel ja liigselt kiirustades. "Kui oleks alustanud kevadel, siis oleks saanud kohe positiivse rahavoo sisse. Muud pole seal midagi. Nüüd püütakse seda viga parandada," sõnas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: