Tsahkna kinnitusel ehitatakse Nursipalu harjutusväli igal juhul välja ({{commentsTotal}})

Võrumaal asuv Nursipalu harjutusväli saab kaitseministeeriumi prioriteediks ning see ehitatakse igal juhul välja, ütles kaitseminister Margus Tsahkna. Seni on Nursipalu harjutusvälja arendamine takerdunud vastuolude taha kohalike, riigi ning looduskaitsjate vahel.

Nursipalu on üks kuuest Eestis kasutuses olevast harjutusalast, mida kasutab juba praegu üle kolme tuhande naise ja mehe nii 2. jalaväebrigaadist kui ka Lõuna-Eesti Kaitseliidu malevatest. Sealsed võimalused ei võmalda aga üksustel teha täielikku väljaõpet, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Näiteks miinipildujate ja raskemate relvade väljaõppe puhuks sõidavad meie kaitseväelased Ida-Virumaale, mitmesaja kilomeetri kaugusele. See on kallis, see kulutab tehnikat, see võtab aega. Samal ajal on siin ideaalsed võmalused teha vajalikku väljaõpet ja kaitseministeeriumina oleme praegu võtnud plaaniks see Nursipalu probleem lõplikult lahendada," ütles Tsahkna.

"See on väga hea sõnum, me oleme seda oodanud pikalt. Polügoon annab meile võmaluse kohapeal harjutada, harjutada sõjaks ja lahinguks," kommenteeris 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.

Riigi eesmärk on muuta Nursipalu harjutusvälja pisut üle kolme tuhande hektarilist ala nii, et seal saaks läbi viia mehhaniseeritud kompanii tasemel lahinglaskmistega taktikalist väljaõpet. Muu hulgas eeldab see miinipilduja sihtmärgiala rajamist, mis ei meeldi aga suureneva mürafooni tõttu kohalikele.

"Rõuge vallas, ma arvan, ei ole ühtegi inimest, kes on riigikaitse vastu. Me saame aru, et Nursipalu harjutusvälja on vaja, aga me tahame siin ka edaspidi elada," rääkis Rõuge vallavanem Tiit Toots.

Kogu teema muudab keeruliseks ka asjaolu, et miinipulduja sihtmärgiala väljaarendamine tähendab 150 hektaril metsa raadamist keset riigi rohevõrgustiku olulist osa, kus teiste kaitsealuste liikide kõraval elavad ka merikotkas, must-toonekurg ja metsis.

"Ministeerium on kokku teinud 23 uuringut. See on kõige rohkem läbiuuritud Eesti territoorium, mis puudutab looduskaitset, keskkonnahoidu. On väga selge, et Nursipalus saab teha väljaõpet niimoodi, et loodus ei saa kahjustada, pigem vastupidi," rääkis Tsahkna.

"Nursipalu ala on võrreldes näiteks keskpolügooniga palju väiksem ja sellel suurel sihtmärgialal, mida planeeritakse, on väga selgelt negatiivne mõju loodusväärtustele," ütles aga Rõuge valla keskkonnaspetsialist Jaanus Tanilsoo.

Eesti tänavune kaitsekulutuste eelarve on kokku 481 miljonit eurot. See moodustab 2,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Pea pool kaitseeelarvest ehk üle 210 miljoni euro kulub investeeringuteks ja hangete peale.

Taristu rajamiseks on planeeritud 25 miljonit eurot, millest 22 miljonit läheb Tapa kaitseväelinnaku ja sealsete harjutusalade arendusse. Sinna saabuvad peagi NATO liitlased, eesotsas brittidega, aga ka prantslased ja taanlased. Ligi 1200 liitlassõduri vastuvõtmine läheb kokku maksma 17 miljonit eurot.

Tehnikale kulub samuti raha - poolsada miljonit makstakse tänavu Hollandist ostetud jalaväe lahingumasinate CV90 eest. Omajagu raha läheb ka laskemoona varude täiendamiseks.

Toimetaja: Merili Nael



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: