Vähiravifondil võib rekordarvu abitaotluste tõttu raha otsa saada ({{commentsTotal}})

Selle aasta paari kuuga on vähiravifond "Kingitud elu" saanud rekordarv abitaotlusi. Fondi asutaja Toivo Tänavsuu sõnul kõneleb see kroonilisest rahapuudusest tervishoius. Tänavsuu sõnul pole välistatud, et sellise taotluste arvu juures saab fondil raha varsti otsa.

60-aastasele anonüümseks soovida jäävale mehele öeldi kaks aastat tagasi, et ravim, mis võiks teda aidata, ei ole kantud Haigekassa soodusravimite loetellu ning teda ei saa aidata. Mees pöördus seejärel "Kingitud elu" fondi poole. Tänaseks on haigus kontrolli all, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ta on mind rahaliselt toetanud ja ilma ravimita oleks väga halb. Nüüd haigus ei arene. Haigekassast öeldi, et ei ole võimalik seda ravimit rahastada. Öeldi, et vist sellega ei ole eriti lootust. Viimases hädas pöördusin "Kingitud elu" fondi poole. Hakkasin ravi saama ja sellega on siiamaani väga hästi - tervis on täitsa normaalne," rääkis mees.

Kuu aega tagasi rääkis riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja "Pealtnägija" saates oma emast, kes põeb melanoomi. Kuigi uus ravim, mis võiks ema aidata, on kantud Haigekassa soodusravimite loetellu, ei kompenseerita seda ravi kõigile. Ladõnskaja ema oli üks neist, kes jäi n-ö joone alla. Ka tema sai abi "Kingitud elu" fondist.

"Meie kasutame seda ravimit neli kuud ja see toimib. Mu ema elab kvaliteetset elu ehk see ravim on meie peres kõvasti aidanud," kinnitas Ladõnskaja.

Selle aasta paari kuuga on "Kingitud elu" fond aidanud ravida 20 inimest rohkem kui 180 000 euro eest.

Laupäeval korraldas fond mitmes kaubanduskeskuses üle Eesti annetuste kogumisaktsioone, sest raha hakkab otsa saama.

"See oht on kevade poole kindlasti, sest meil on jätkuvalt paar-kolm taotlust laual ja tuleb juurde. Ei tea, miks see laviin on tulnud, aga sellega peame hakkama saama," rääkis "Kingitud elu" fondi asutaja Toivo Tänavsuu.

Ta ütles, et taotluste arv kõneleb kroonilisest rahapuudusest tervishoius. "Haigekassa vaatab exceleid, meie vaatame inimest. See on suurim erinevus. Iga inimene väärib võimalust saada parimat ravi. Ja kui see ravim toimib, siis ongi see väga kulutõhus. Me saame aidata seda inimest nii kaua, kuni tal elupäevi on antud," ütles Tänavsuu.

Viktoria Ladõnskaja leiab, et vähihaigete olukorraga peab Eestis tegelema hakkama ning on saatnud töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovskile ka vastavasisulise kirja.

Ministeerium: tänane olukord oli ennustatav

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse nõustus Toivo Tänavsuu arvamusega, et suurenenud avalduste arv fondile tuleneb tervishoiu kroonilisest rahapuudusest.

"Ma olen täiesti nõus sellega. See olukord, kus täna oleme, oli ennustatav. Sellele on kümme aastat tähelepanu juhitud, et Haigekassa tänane tulubaas ei kata meie ravivajadusi, ei kata võimalusi, mida tervishoid saab pakkuda inimeste tervisemurede lahendamiseks," rääkis Jesse "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

"Käärid nende võimaluste ja Haigekassa tänase tulubaasi vahel paraku suurenevad - see oli ette teada - ning sotsiaalministeerium on teinud juba eelmise aasta suvel ettepanekud olukorra parandamiseks, me kordasime neid ning valitsus asub neid lähinädalatel arutama ja loodetavasti lähikuudel otsustama," lisas ta.

Jesse märkis, et kui vähiravifond vaatab inimeste taotlusi ükshaaval läbi, siis Haigekassa peab tegelema kõigi inimeste ravivajadustega.

"Eelmisel sügisel sai Haigekassa nuhelda selle eest, et ravimikulu oli eelmisel aastal suurem kui eelarves ette nähtud - eelarves oli prognoositud ravimikulu 114 miljonit, tegelik ravimikulu tuli 130 miljonit ehk rohkem inimesi sai abi. Samas see ülekulu tekitas ka Haigekassa juhatusele väga suure surve, et näidata, kuidas Haigekassa käesoleval aastal seda 130-miljonilist rahakasutust ei ületaks. Siin tõepoolest on see vahe, et kui vabatahtlikel annetustel toimiv fond vaatab ükshaaval taotlusi, mida on siiski tegelikult väike hulk, siis Haigekassa vaatab 1 200 000 kindlustatu erinevaid ravivajadusi nii otseseks arsti juurde pöördumiseks kui ka ravimiteks," selgitas Jesse.

Toimetaja: Merili Nael



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: