Välismaal elavatel eesti lastel kaovad esmalt õ-d ja ä-d ({{commentsTotal}})

Välismaal kasvavate eesti laste hea emakeeleoskus sõltub väga palju nende perede tahtest ja jõust selle nimel pingutada. Seda räägivad õpetajad, kes Eestist kaugemal eesti keelt ja kultuuri õpetavad. Belgias Brüsselis on sel nädalavahetusel emakeelepäeva eel koos enam kui 70 sellist õpetajat üle ilma.

Eesti koolis Belgias käib paar korda kuus koos rohkem kui sada väiksemat ja veidi suuremat eesti last. Õppimine käib mängides ja halbu hindeid keegi ei saa. Eesmärk on aidata lastel säilitada sidet Eestiga, õpetada eesti keelt ja kultuuri, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Velgia Eesti koolis õppiv Säde tunnistab, et sõpru, kellega eesti keeles rääkida, on tal vaid üks - Saskia, kes on üksiti ta parim sõber.

"Hästi palju on loodud võimalusi, et saaks säilitada, aga ega see kerge ei ole, peab pigutama," tunnistab lapsevanem Annika Aas.

Brüsselis eesti keelt õpetav Katri Kuus tõdeb, et esimesena kaovad lastel keelest õ-d ja ä-d.

Raskused välismaa eesti laste Eesti-sideme säilitamisel on maati mõneti erinevad, aga igal juhul nõuab see perekonna pingutust.

Üha rohkem vahepeal välismaal elanud lapsi ja noori jõuab ka ringiga Eestisse tagasi. Eesti koolisüsteem ootab neid tagasi, on neile ka kinnitatud.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: