Riigikontrolöri hinnang sisekaitseakadeemia kolimisele: mõttetu, ülikallis, vastutustundetu ({{commentsTotal}})

{{1489396002000 | amCalendar}}
Alar Karis riigikogus.
Alar Karis riigikogus. Autor/allikas: riigikogu.

Riigikontrolör Alar Karis leiab, et plaan kolida sisekaitseakadeemia Narva on mõttetu, ülikallis, seab vastutustundetult ohtu siseturvalisuskoolituse kvaliteedi ja sisaldab olulisi julgeolekriske.

Karise sõnul peaks otsus viia kool või mõni muu asutus kuhugi teise kohta sõltuma sellest, kas see muudab selle töö tulemused paremaks.

"Siinsel juhul – kas sisekaitseakadeemias hakataks andma Narva kolimise tulemusel senisest kvaliteetsemat ja vajadusel rahvusvahelisemat haridust, kas üha rohkem ja üha sobivamate isikuomadustega tudengeid sooviks kooli Narvas paiknemise tõttu sinna õppima asuda ja tippõppejõud seal õpetada, kas parema hariduse saanud töötajate abil saavutatakse riigis siseturvalisuse kõrgem tase, kas kooli ülalpidamise kulud on riigile jõukohased praegu ja tulevikus jne," sõnas Karis.

Ta lisas, et on juba aastaid näinud, kuidas valitsuse moodustamise ja koalitsioonileppe kokkukirjutamise tohuvabohus tekivad plaanidesse ka lõpuni läbi kaalumata mõtted. Sisekaitseakadeemia kolimine Ida-Virumaale näib tema hinnangul olema üks sellelaadsetest.

"Mõnele üksikule isikule või rühmale paistab see aga olevat lausa kinnisidee, mis oma definitsioonile kohaselt on nende vaimu haaranud nii, et see peaaegu ei allu muutmisele mingite argumentidega, mistõttu teema kerkib pinnale kindla järjepidevusega. Ma loodan siiski väga, et valitsus mõistab laiemalt akadeemia asjus otsuseid tehes, et lisaks nn poliitilisele tahtele on veel hulk mõistuslikke argumente, mida ei tohiks kõrvale heita," ütles riigikontrolör.

Riigikontroll on sisekaitseakadeemia teemal saatnud valitsusele mitu kirja, kus on juhtinud tähelepanu riskidele, mis mõjutavad hariduse kvaliteeti ja riigile tekkida võivat kahju.

Riigikontrolör leidis, et risk, et sisekaitseakadeemia ei suuda Narva sundviimise järel jätkata innovaatilise ja rahvusvaheliselt tunnustatud õppe-, teadus- ja arenduskeskusena, on väga suur.

"On oht kaotada kvalifitseeritud õppejõudkond ja seeläbi oluliselt kahjustada Eesti siseturvalisuse kaitsel seisvate asutuste võimalusi saada endale tulevikus tööle hästi väljaõpetatud inimesi."

Küsitlused näitavad, et valdav enamik sisekaitseakadeemia õppejõududest ei soovi koolis jätkata, kui see peaks viidama Ida-Virumaale. Samuti on suurem hulk tudengeid seda meelt, et nad ei oleks asunud Sisekaitseakadeemiasse õppima, kui see asuks Narvas.

"Et juba praegu on inimesi sisekaitseakadeemiasse raske õppima meelitada, oleks täiesti vastutustundetu seda olukorda veelgi halvendada," sõnas Karis.

Riigikontrolör leidis, et Narva Sisekaitseakadeemia praktikabaasi ja täienduskoolituskeskuse rajamine oleks kooskõlas riigivara seaduse põhimõtete ja kõrgharidusstrateegiaga, sest võimaldab tagada kvaliteetse õppe Tallinnas.

Riigikontrolöri hinnangul oleks praegu Sisekaitseakadeemiaga seoses oluline kõrgharidustaseme tõstmine ja säilitamine ning teadustöö arendamine, keskendumine sellele, et otsida võimalusi professionaalseks koostööks riigisiseste ja rahvusvaheliste partneritega. Ida-Virumaa arendamiseks tuleks aga kasutada võimalusi, mida pakuvad Tartu Ülikooli Narva kolledž ja Virumaa kolledž, millel on erinevalt sisekaitseakadeemiast kohalik iseloom ja õppurkond.

Karis kutsus üles mõtlema, millised on need ideed, mis ka tegelikkuses aitaksid Ida-Virumaa majanduslikku ja kultuurielu ergutada, ideed, mis loovad eraettevõtluses töökohti ja inimestes kindlust, ideed, mis aitavad inimestel oma oskusi ja teadmisi kohapeal teoks teha. Riik peaks tõsiselt mõtlema, kuidas luua tingimused, et Ida-Virumaa majandusstruktuur muutuks terviklikult, kuidas leida regiooni uusi tööhõivet pakkuvaid majandusharusid.

Ministeeriumid on erimeelt

Justiitsministeerium peab sisekaitseakadeemia üleviimise kulude hinnangut ülepaisutatuks ning on valmis kooli ümberkolimist ise mõistlike kuludega korraldama. Justiitsministeeriumi hinnangul nõuabki just julgeolekuolukord riigi tugevamat kohalolu Ida-Virumaal.

Sisekaitseakadeemia üleviimise alginvesteering ei erine oluliselt kooli peahoone Tallinnasse jätmise ja Narva üksnes praktikabaasi rajamise maksumusest. Mõlema variandi täiendav investeeringukulu on vahemikus 3-5 miljonit eurot. Kooli üleviimisel lisandub püsikulu õppejõududele regioonitasu maksmiseks, mille suurus sõltub motivatsioonpaketi täpsest koosseisust, teatas ministeeriumi pressiesindaja.

Justiitsministeeriumi sõnul on sisekaitseakadeemia Ida-Virumaal oluline riigi kohaoleku sümbol, mis julgustab ettevõtjaid ja spetsialiste Ida-Virumaale minema.

Kahtlemata avaldab eestlaste osakaalu suurenemine kohalikus kogukonnas positiivset mõju nii integratsioonile kui ka riigiasutuste usaldusväärsuse kasvule, seisis teates.

Justiitsministeeriumi arvutused sisaldavad uue õppehoone ja selle juurde kuuluva taristu ja ühiselamu loomist. Politsei kiirreageerijate vajadused saab lahendada Tallinna vangla kõrvale juba rajatavate politseihoonetega. Samuti sisaldab arvutus kooli rajamiseks vajaliku krundi soetamist Narva linnas.

Justiitsministeeriumi analüüs näitab, et Siseministeeriumi hinnangu aluseks võetud arvutused Sisekaitseakadeemia Narva kolimise maksumuse osas on ülepaisutatud ja sisaldavad ebavajalikke kulutusi. Näiteks ei ole vajalik rajada ujulat, sest selleks saab kasutada ühte kolmest Narva koolibasseinist, mille renoveerimist võiks riik toetada. Kui Siseministeerium planeeris ühiselamusse 720 kohta, siis justiitsministeerium on arvutustes lähtunud optimaalsest vajadusest, mis on 600 kohta. See on oluline erinevus, mis mõjutab näiteks juba ühiselamu rajamise maksumust.

Lisaks ei pea justiitsministeerium mõistlikuks mõtteks hirmutada sellega, nagu hakkaks Narva kolimise järel Sisekaitseakadeemia õppejõud ja kadetid äkki välisriikide eriteenistuste heaks töötama. Kindlasti ei ole kolimisel plaanis lõdvendada personali ja õppurite taustakontrolli. Sisekaitseakadeemias õpivad ja töötavad nii praegu kui ka tulevikus riigile lojaalsed inimesed.

Allikas: ERR



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: