Sturgeon: taotlen luba korraldada uus Šoti iseseisvusreferendum ({{commentsTotal}})

{{1489407719000 | amCalendar}}

Šotimaa esimene minister ja Šoti Rahvuspartei (SNP) juht Nicola Sturgeon teatas esmaspäeval, et ta taotleb luba korraldada uus iseseisvusreferendum.

Sturgeoni sõnul võiks uus iseseisvusreferendum toimuda kõige varem 2018. aasta sügisel ja kõige hiljem 2019. aasta kevadel, vahendasid BBC; Reuters jt. 

Edinburghis kõne pidanud esimese ministri sõnul nõuab iseseisvusreferendumi korraldamist praegune olukord, mille mitte muutmine pole lihtsalt võimalik. 2014. aasta iseseisvusreferendumil hääletas 55 protsenti šotlastest Suubritannia koosseissu jäämise poolt. Mullusel Brexiti-referendumil toetas enamus šotlasi (62 protsenti) EL-i jäämist ning Šotimaa iseseisvust pooldavad poliitikud nagu Sturgeon on korduvalt rõhutanud, et Brexit muudab märkimisväärselt seniseid tingimusi.

Suurbritannia parlament arutab esmaspäeval taas Euroopa Liidust lahkumist käsitlevat seaduseelnõu ning kui nii alam- kui ka ülemkoda selle heaks kiidavad, võib Suurbritannia peaminister Theresa May algatada EL-ist lahkumise protsessi ametlikult juba teisipäeval.

Sturgeoni sõnul peaks uus iseseisvusreferendum toimuma 2018. aasta sügise ja 2019. aasta kevade vahel, sest sellel ajal peaksid läbirääkimiste käigus selguma Ühendkuningriigi EL-ist lahkumise tingimused.

Breixi-läbirääkimised peaksid eelduste kohaselt kestma paar aastat ning riik lahkuks liidust seega 2019. aasta kevadel.

Sturgeon märkis, et šotlaste peab olema võimalus langetada valik Londoni poolt pakutud "karmi Brexiti" ja iseseisvuse vahel. Šotimaa valitsus on seisukohal, et nemad peaksid igal juhul jääma EL-i siseturu liikmeks.

SNP juht avaldas veendumust, et teisel referendumil hääletatakse kindlalt iseseisvuse poolt. Samas näitavad senised uuringud, et toetus iseseisvusele on püsinud 2014. aasta referendumi aegsel tasemel ehk 45 protsendi juures.

Sturgeon kurtis esmaspäeval ka seda, et peaminister May juhitud valitsus pole kuidagi näidanud üles mingit valmisolekut kompromissiks. "Kui Šotimaad saab ignroreerida nii olulises küsimuses nagu seda on Euroopa Liit ja ühisturg, siis on selge, et meie häält ignoreeritakse igal ajal ja igas küsimuses," lausus ta.

Esimene minister kinnitas, et ta jätkab ka edaspidi kompromissi otsimist Ühendkuningriigi valitsusega, kuid lisas, et ta teeb sammud, mis tagavad, et Šotimaa häält on kuulda, kui Brexiti protsess lõpule jõuab.

Suurbritannia valitsus ja tooride poliitikud on varem avaldanud arvamust, et teist Šoti referendumit pole enam vaja.

Sisuliselt näeb protseduur ette seda, et kõigepealt küsib Sturgeon Šotimaa parlamendilt heakskiitu taotleda Westminsterilt luba referendumi korraldamiseks. Kui Edinburghis asuv parlament ja hiljem ka Londonis asuv Suurbritannia parlament oma heakskiidu annavad, saab korraldada seaduslikult siduva tulemusega referendumi. Asjaolu, et heakskiitu on vaja ka Londonis asuvalt parlamendilt ning et Ühendkuningriigi valitsusel on võimalik plaani ette kuhjata ka erinevaid juriidilisi tõkkeid, tähendab seda, et Sturgeoni plaani teaks tegemine ei pruugi eriti lihtne olla.

Briti valitsus: uus iseseisvusreferendum oleks lõhestav ja põhjustaks majanduslikku ebakindlust

Briti peaministri Theresa May kõneisik teatas kommentaariks, et teine Šoti iseseisvusreferendum tekitaks lõhesid ning põhjustaks suure majandusliku ebakindluse Suurbritannia jaoks kõige hullemal ajal.

Vaid natuke aega rohkem kui kaks aastat tagasi toetasid Šotimaa elanikud kindlalt Ühendkuningriigi koosseisu jäämist referendumil, mida Šotimaa valitsus iseloomustas kui "üks kord põlvkonna jooksul" tekkivat võimalust," sõnas pressiesindaja.

"Tõendid näitavad kindlalt, et suurem osa Šotimaa inimestest ei taha teist iseseisvusreferendumit. Järjekordne referendum oleks lõhestav ja põhjustaks tohutu majandusliku ebaselguse halvimal võimalikul ajal," lisas ta.

Toimetaja: Laur Viirand



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: