Valitsusliidul on plaan rahvaalgatuse korda muuta
Justiitsminister Urmas Reinsalu teeb ettepaneku muuta põhiseadust nii, et kui seaduse eelnõu kogub rahva algatusena vähemalt kümme tuhat allkirja, siis peab selle üle hääletama riigikogu.
Senine põhiseadus ja praktika lubavad rahval seadusloomes osaleda peamiselt läbi valimiste. Pärast valimisi on riigikogul ja valitsusel neli aastat aega otsuseid teha ning siis on taas rahva kord, et senisele tööle hinnang anda ja uute suundade vahel valida.
Veebruari lõpus toimunud valitsuskabineti nõupidamisel tegi justiitsminister ettepaneku muuta põhiseadust nii, et rahvas saaks saata seaduseelnõu riigikogule arutamiseks. Rahvaalgatuseks oleks vajalik vähemalt kümne tuhande hääleõigusliku Eesti kodaniku allkirjad.
"Kindlasti on tarvis otsida ka neid teid, kuidas seda parlamentaarset korda edasi arendada nii, et Eestis toimib esindusdemokraatia aga sama on ühiskonnas võimalik erinevatel huvirühmadel anda oma sisend. Ma arvan, et see on võimalus, kuidas turvata seda parlamentaarse süsteemi toimimist ka tulevikus. Et inimesed mitte ei võõranduks sellest vaid tajuksid, et neid võimalusi on avaramalt kui täna," rääkis Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Reinsalu.
Tegelikult on ka praegu võimalik viia riigikokku tuhande allkirjaga pöördumine, misjärel vastav parlamendikomisjon arutab, kas rahva poolt välja pakutud teemal alustada seaduseelnõu väljatöötamist või mitte. Hiljuti näiteks käisid oma mõtteid sotsiaalkomisjonis tutvustamas kanepiaktivistid.
Reinsalu tõdes, et selline pöördumine võetakse tihtilugu lihtsalt teadmiseks ning edasist menetlust sellele ei järgne. Et rahvaalgatuse mõju tugevdada, oleks tarvis põhiseadusemuudatust.
"Algatuse mõte on see, et seadusandja lauale jõuab, juba vastavalt sellele menetluskorrale nagu seadusandja juba ise menetleb oma küsimusi, konkreetne ettepanek. Siis on võimalik parlamendiliikmetel kas seda täiendada või ka see menetlusest tagasi lükata. Või heaks kiita," lausus Reinsalu.
Sarnane kord kehtib alates 2012. aastast Soomes. Selleks, et parlament hakkaks eelnõud menetleda on tarvis viite kümmet tuhandet allkirja ning senini on piisavalt allkirju kogunud kaksteist algatust. Päris seaduseks on tänaseks saanud üks algatus, kui 2014. aastal kiitis Soome parlament heaks sooneutraalse abielu seaduse. Praegu on menetluses ka näiteks ettepanek karmistada lapsi väärkohelnud seksuaalkurjate karistusi.
Ehkki justiitsministeeriumi ettepaneku järgi oleks eelnõu riigikokku viimiseks tarvis viis korda vähem allkirju, kui Soomes, ei usu Reinsalu, et see riigikogu liigselt koormama hakkaks.
"Kindlasti need allkirjad peavad olema tuvastatud. Nad peavad olema täisealised kodanikud. Siin ei saa olla mingeid naljaallkirju või lihtsalt, kus sa internetis kirjutad anonüümselt. Kuna ta toob kaasa ka õiguslikud tagajärjed, siis see protsedur peab olema selgelt paigas. Ma ei usu, et neid kujuneb massiliselt," sõnas Reisalu.
Seda millal ettepanek ka päriselt põhiseadusmuutatuseni viib, on Reinsalu sõnul veel vara öelda.Valitsus avaldas sellele toetust aga põhiseaduse muutmise algatab riigikogu. "Me leppisime nii kokku, et koalitsioonis me moodustame siis ühe töörühma, kes edasi selle küsimusega töötab."
Adams: rahvaalgatus on pigem populistide tööriist
Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees, vabaerakondlane Jüri Adams meenutab, et rahvaalgatuse ideed kaalus 1990. aastate alguses ka Põhiseaduse Assamblee ning seal mõte toetust ei leidnud.
"Praegune rahvusvaheline kogemus näitab, et see on pigem populistlike kampaaniate instrument. Õige oleks praegune võimalus, et eelnõu algatavad vastavad riigikogu liikmed nii, nagu põhiseaduses kirjas on. Ja siis need 10 000 või 25 000 või minupärast kasvõi 250 000 kodanikku võivad võtta ju ette igasuguseid kodanikuaktsioone selle idee toetamiseks. Aga praegusel hetkel see on põhiseadusliku korra ja põhiseaduse sisemise tööjaotuse lõhkumise katse," rääkis ta.
Poliitikauuringute keskuse Praxis kodanikuühiskonna ekspert Hille Hinsberg leiab aga, et põhiseadusemuudatust poleks tarvis juhul, kui riigikogu tänasest rohkem toetaks juba olemasolevat võimalust. Seda, kus tuhande allkirjaga algatus antakse arutada riigikogu komisjonile.
"Minu meelest ei tooks muudatus kaasa mingit olulist kvaliteedivahet. Pigem on tõesti vajalik riigikogul endal mõelda, et kui nende teadmisesse tekib kodanike poolt vähemalt tuhande allkirjaga esitatud ettepanek, siis kuidas seda arutada, kelle osalusel arutada, kas kutsuda juurde eksperdid, kas teha laiem arutelu meedia või sotsiaalmeedia kaudu. Need võimalused on olemas ja praegu võib-olla ei ole piisavalt kasutatud," ütles Hinsberg.
Toimetaja: Indrek Kuus
Allikas: ERR