Asekantsler panditulumaksust: maksuauk tuleb kinni toppida
Panditulumaksu eelnõu, mille eesmärk on piirata Eestist kasumi väljaviimist näilise laenuna, on rahandusministeeriumis valmimisjärgus ja läheb peagi kooskõlastamisele.
Kolme valitsuspartneri puhul on tegelikult tegu kompromissiga, sest Keskerakonna soovi taastada klassikaline ettevõtet tulumaks, ei leidnud koalitsioonikõnelustel toetust.
Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov ütleb, et Eestis valitsev kord, kus kasumit jooksvalt ei maksustata on erandlik. Kas see on praeguse süsteemi tugevus või peamine probleemi tuum, on juba hinnanguline.
Tõsi on see, et kõik ettevõtjad üritavad kasumi maksustamist optimeerida ning kui saab teenitud kasumit maksustamata välja laenata, on see eelistatum variant, kui dividendilt 20 protsenti tulumaksu tasuda. Ja see kõik on seaduse silmis legaalne.
Probleem tekib aga siis, kui süsteemi kuritarvitatakse: laene antakse Eestist välismaal asuvatele emafirmadele väga pikaks ajaks, mõnikord ka turutingimustele mittevastavalt, tagatiseta.
"Peamine probleem selles, et olukorra tõendamine, et laen ei ole tegelikult laen, vaid dividend, on äärmiselt keeruline. Piir seaduses on õhkõrn," selgitas Jegorov.
"Piiripealsed lahendused, kus kõik sõltub maksumaksja julgusest, paneb ausaid maksumaksjaid aeg-ajalt nördimust tundma. Maksudes peab valitsema aus konkurents," lisas asekantsler. "Kasumi väljaviimine laenu vormis, millega ei kaasne maksukohustust, see maksuauk tuleb kinni toppida."
Maksu- ja tolliameti arvutusel on Eestist välja viidud laene, kus võib olla maksurisk, kuni 800 miljoni euro ulatuses. Ja see hinnang põhineb suurlaenudel, mis on üle miljoni euro.
Automaatselt ei rakendu
Jegorovi sõnul on vaja nüüd poliitilist otsust: kas toetame edaspidigi Eestis teenitud kasumite arvelt n-ö töökohtade loomist ja kasumite teenimist emaettevõtte poolt välisriigis või keskendume sellele, et need kasumid on ellu kutsutud Eestis ettevõtluse arendamiseks.
Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar ütles, et ettevõtjad mõistavad, et riigi jaoks on probleem, kui maksuraha jääb saamata, kuid osaliselt on see meie hea maksusüsteemi hind.
See, et riik soovib oma maksulaekumis korras hoida, pole Tamsari arvates populism. Küll aga see, et avalikkust üritatakse üles kütta eelkõige pankade ja väliskontsernide vastu.
"Enne, kui minna ristisõtta nende ettevõtete vastu, ei tasu unustada, et need samad ettevõtted on enamasti suurimad maksumaksjad. Nad on panustanud väga palju heategevusse, juhtimiskultuuri parandamisse," ütles Tamsar.
Panditulumaks kui süsteem on Dmitri Jegorovi sõnul lihtne. Kui Eestis asuv tütarettevõte annab emaettevõttele või emaettevõtte teistele tütarharudele laenu ja see laen ületab tütarettevõttese sisse makstud raha ja väljast võetud teisi kohustusi, siis selle summa pealt tuleb maksta 20 protsenti panditulumaksu.
"Automaatselt ei lähe panditulumaksu alla kõik summad. Ainult need, mis ületavad sissemakstud raha sellesse ettevõttesse või mujalt laenatud raha," ütles Jegorov.
Kontsernikontole ei rakendu
Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse liige Raul Puusepp on panditulumaksu suhtes kriitiline. Tema sõnul tuleks ligi 20 tütarettevõtega kontserni puhul tööle võtta uue seaduse jõustudes kuni kaks raamatupidajat lisaks, sest rahavoogude juhtimine on täiesti igapäevane protsess.
Ta selgitas, et pooled tütarettevõtted on raha laenajad ja pooled laenu saajad. "Pooled dünaamiliselt kogu aeg muutuvad olenevalt äritegevuse tsüklilisusest. Olgu tegu kauba sisseostu või investeeringutega.
Puusepp soovitas rahandusministeeriumi ametnikel tulla ja vaadata, kuidas rahavoogude juhtimine tegelikult käib.
Dmitri Jegorovi sõnul tunneb Puusepp asjata hirmu, sest kontsernikontodele uus süsteem ei rakendu, kui rahavoogude juhtimist ei kuritarvitata kasumi maksuvabalt liigutamise eesmärgil. "Kui me ei näe olukorda, et kontsernikontole paneb raha ainult Eesti ettevõte, aga kasutavad vaid välismaised ettevõtte."
Neivelt toetab ettevõtete tulumaksu taastamist
Finantsekspert Indrek Neivelt leiab, et praegune ettevõtete maksustamine tuleks kindlasti üle vaadata. Ainuüksi investeeringute tulumaksuvabastus on tema sõnul nimetusena eksitav. Tegelikkuses valitseb Neivelti sõnul praegu olukord, et seda raha, mida välja ei võeta, lihtsalt ei maksustata.
"Kas investeerid, kuhu investeerid, kas üldse investeerid - selles ei ole küsimus. Kui välja kasumi maksad, siis maksad, muidu maksma ei pea. See ei ole investeeringu tulumakasuvabastus," rääkis Neivelt.
Tema siirduks hoopis klassikalise tulumaksu juurde, olgu selleks siis 15 protsenti või mõni muu määr. Ja sealt võiks riik hakata maha arvama neid investeeringuid, mis lähevad tõepoolest sinna, kuhu me ise tahame, et Eesti ettevõtted investeeriks.
"Praegu ei ole vahet, kas investeerid Eestisse, teed ühe teadusmahuka ettevõte või ostad sama raha eest Apple'i aktsiaid või Vahemeres hotelli - kõik on investeeringud, mingit vahet pole," kritiseeris Neivelt reinvesteerimise sihitamatust.
"Tegelikult me tahame, et Eestisse investeeritakse, et siia tekiks kallimad töökohad. Praegune maksuseadus ei suuna mitte mingi valemiga ettevõtjat sellisena käituma. See on probleem ja tuleks ausalt öelda, et süsteem töötas hästi 5-10 esimest aastat ja siis ta ei ole meile mingit edu toonud," ütles Neivelt.
Plaanitav pandisüsteem teeb asja Neivelti hinnangul asja veel hullemaks. Tema soovitus on puhtalt lehelt pihta hakata ja uus seadus hoopis kirjutada.
"Ettevõtete tulumaks on üks normaalsemaid makse, nagu maamaks on üks normaalsemaid ja õiglasemaid makse maailmas. Kui tahame soodustada investeerimist teatud valdkondadesse, siis soodustame seda. Mitte et kõiki investeeringuid ehk raha väljavõtmist soodustame täna," märkis Neivelt.
Dmitri Jegorov ütles, et klassikalisele tulumaksule puudub Eestis praegu poliitiline toetus. Samuti on kuni 85 protsenti ettevõtjatest küsitlustes olnud seisukohal "käed eemale praegusest tulumaksusüsteemist".
Panditulumaksu eelnõu jõuab Jegorovi sõnul kooskõlastamisringile sel või järgmisel nädalal.
Kuula "Reporteritundi":
Toimetaja: Priit Luts
Allikas: Vikerraadio "Reporteritund"