Erametsaomanikud on vastu metsauuenduse sunnile ({{commentsTotal}})

Riigikogusse arutamiseks jõudnud metsaseaduse muudatuste puhul on kaalumisel ka erametsaomanikele metsade taastamise kohustuse panemine.

Erametsaomanikud leiavad, et nemad tegelevad juba praegu järjest rohkem metsauuendusega ja riik ei tohiks neile sundi peale panna, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Metsaseaduse muudatuste keskmes näeb riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra metsade uuendamist. Kui riigimetsas istutakse kümnest lageraiutud hektarist istikud üheksale ja vaid üks hektar jääb looduslikku uuenduse hooleks, siis erametsaomanikel sellist konkreetset kohustust pandud ei ole.

Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik ütles, et plaanid käskimiste abil metsi taastada on iganenud. Tema sõnul tegeletakse erametsades järjest rohkem ka metsauuendusega. Metsanduse arengukava järgi peaks aastaks 2020 erametsadest olema praeguse paarikümne protsendi asemel olema uuendatud 40 protsenti.

Erik selgitas, et metsuuendamine on suhteliselt kallis tegevus ja küsimus pole ainult istikute mulda panemises.

"Kultuuri hävimine on väga suur risk. Järgmised neli-viis aastat sa pead seda kultuuri hooldama, täiendama. Samal ajal on ulukikahjud, kärsakas, ilmastikuolud, liigne kuivus. Põhiline murekoht on pigem selles, et kust saada istikuid, mida metsa istutada ja selles kohas peab kindlasti riik appi tulema, et seda materjali oleks," lausus liidu juht.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ütles, et riigi poolt on võimalik panna ühelt poolt ette numbriline maht, teiselt poolt soodustada tegevust toetustega.

Riigikogu keskkonnakomisjon ootab huvirühmade muudatusettepanekuid metsaseaduse muutmise kohta 5. aprilliks.

Toimetaja: Priit Luts



Hääletuskaardid.Hääletuskaardid.
AfD delegaadid lükkasid parteijuhi muudatusettepanekud tagasi

Saksa immigratsioonivastase erakonna AfD (Alternatiiv Saksamaale) juhile sai laupäeval osaks alandav lüüasaamine, kui parteikongressile kogunenud delegaadid lükkasid tagasi tema programmimuudatused.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.