Ministeerium: taustakontrolli käigus pole võimalik täielikult pagulasperede sisse näha ({{commentsTotal}})

Kõiki Eestisse ümberpaigutatavaid pagulasi kontrollitakse, kuid kõike pole võimalik nende pereelus toimuva kohta teada saada, tõdes siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja asetäitja Liana Roosmaa.

Eelmisel nädalal võttis Harju maakohus prokuratuuri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla Eestisse pagulasena saabunud mehe, keda on alust kahtlustada oma abikaasa süütamises. Samuti on vahi alla võetud Haapsalus elav pagulane, kes eelmisel aastal väidetavalt ähvardas oma naise põlema panna.

"Me kontrollime kõiki Eestisse ümberpaigutatavaid ja -asustatavaid inimesi enne, kui nad Eestisse tulevad. Seda teevad PPA, kaitsepolitseiamet ja sotsiaalministeerium koostöös. Selle käigus tuvastame, kas need inimesed vajavad rahvusvahelist kaitset ja kas nad on ohuks riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Intervjuud, mida läbi viiakse, on põhjalikud. Lisaks sellele kontrollitakse põhjalikult ka nende tausta. Aga selle käigus pole võimalik näha inimese pähe ja teada saada 100-protsendiliselt, mis nende peredes toimub," kommenteeris Liana Roosmaa "Ringvaates".

"Kindlasti on kahetsusväärne, et sellised juhtumid Eestis on toimunud. Eesti teeb võrreldes teiste EL-i riikidega põhjalikumalt kontrolli, aga seda, mis neis peredes lõpuni toimub, ei saa keegi enne teada," lisas ta.

Roosmaa märkis, et mõlema pere puhul on raske öelda, mis perevägivalda ajendab. "Igal juhul on see erinev. See oleneb peredünaamikast ja need lühikesed intervjuud, lisaks turvakontrollid ja julgeolekukontrollid ei saa alati seda kõike välja tuua," ütles Roosmaa.

Kui Kalle Muuli ütles esmaspäeval Postimehes, et pagulaste sissepääsu Eestisse peaks vähemalt ajutiselt peatama, siis Roosmaa sõnul ei saa seda teha.

"Pagulaste ja rahvusvahelise kaitse taotlejate sissepääsu Eestisse ei saa sellisena lõpetada, sest ka tavarändega tuleb Eestisse iga päev inimesi, kes võivad rahvusvahelist kaitset taotleda. Me oleme seda süsteemi jooksvalt kogu selle protsessi raames parandanud ja arendanud ja kavatseme edaspidi ka teha. Kindlasti õpivad ametid ja ministeeriumid neist kogemustest, mis siin nende inimestega on olnud, et parandada eelkontrolli ja intervjuusid juba kohapeal," selgitas ta.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag ütles, et Eestisse saabuvatel pagulastel hoitakse üsna hästi silma peal. Igale perele on määratud tugiisikud, kes neid Eestis kohanemisel toetab. Tema sõnul on aga praegu keeruline öelda, miks kõnealuste juhtumite puhul võisid osad märgid tähelepanuta jääda.

"Me õpime igast asjast. Mida me saame teha, on vaadata üle järelevalvemeetmeid, ka suhtlus tugiisikutega ja veelgi enam tõsta teavitust," lisas Raag.

Esmaspäeval saabus Eestisse veel 13 pagulast ehk nüüd on Eestisse kokku saabunud 120 pagulast.

Toimetaja: Merili Nael



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: