Ministeerium: taustakontrolli käigus pole võimalik täielikult pagulasperede sisse näha ({{commentsTotal}})

Kõiki Eestisse ümberpaigutatavaid pagulasi kontrollitakse, kuid kõike pole võimalik nende pereelus toimuva kohta teada saada, tõdes siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja asetäitja Liana Roosmaa.

Eelmisel nädalal võttis Harju maakohus prokuratuuri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla Eestisse pagulasena saabunud mehe, keda on alust kahtlustada oma abikaasa süütamises. Samuti on vahi alla võetud Haapsalus elav pagulane, kes eelmisel aastal väidetavalt ähvardas oma naise põlema panna.

"Me kontrollime kõiki Eestisse ümberpaigutatavaid ja -asustatavaid inimesi enne, kui nad Eestisse tulevad. Seda teevad PPA, kaitsepolitseiamet ja sotsiaalministeerium koostöös. Selle käigus tuvastame, kas need inimesed vajavad rahvusvahelist kaitset ja kas nad on ohuks riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Intervjuud, mida läbi viiakse, on põhjalikud. Lisaks sellele kontrollitakse põhjalikult ka nende tausta. Aga selle käigus pole võimalik näha inimese pähe ja teada saada 100-protsendiliselt, mis nende peredes toimub," kommenteeris Liana Roosmaa "Ringvaates".

"Kindlasti on kahetsusväärne, et sellised juhtumid Eestis on toimunud. Eesti teeb võrreldes teiste EL-i riikidega põhjalikumalt kontrolli, aga seda, mis neis peredes lõpuni toimub, ei saa keegi enne teada," lisas ta.

Roosmaa märkis, et mõlema pere puhul on raske öelda, mis perevägivalda ajendab. "Igal juhul on see erinev. See oleneb peredünaamikast ja need lühikesed intervjuud, lisaks turvakontrollid ja julgeolekukontrollid ei saa alati seda kõike välja tuua," ütles Roosmaa.

Kui Kalle Muuli ütles esmaspäeval Postimehes, et pagulaste sissepääsu Eestisse peaks vähemalt ajutiselt peatama, siis Roosmaa sõnul ei saa seda teha.

"Pagulaste ja rahvusvahelise kaitse taotlejate sissepääsu Eestisse ei saa sellisena lõpetada, sest ka tavarändega tuleb Eestisse iga päev inimesi, kes võivad rahvusvahelist kaitset taotleda. Me oleme seda süsteemi jooksvalt kogu selle protsessi raames parandanud ja arendanud ja kavatseme edaspidi ka teha. Kindlasti õpivad ametid ja ministeeriumid neist kogemustest, mis siin nende inimestega on olnud, et parandada eelkontrolli ja intervjuusid juba kohapeal," selgitas ta.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag ütles, et Eestisse saabuvatel pagulastel hoitakse üsna hästi silma peal. Igale perele on määratud tugiisikud, kes neid Eestis kohanemisel toetab. Tema sõnul on aga praegu keeruline öelda, miks kõnealuste juhtumite puhul võisid osad märgid tähelepanuta jääda.

"Me õpime igast asjast. Mida me saame teha, on vaadata üle järelevalvemeetmeid, ka suhtlus tugiisikutega ja veelgi enam tõsta teavitust," lisas Raag.

Esmaspäeval saabus Eestisse veel 13 pagulast ehk nüüd on Eestisse kokku saabunud 120 pagulast.

Toimetaja: Merili Nael



Segased ajad Saksamaal
uudised
Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: