Ministeerium: taustakontrolli käigus pole võimalik täielikult pagulasperede sisse näha ({{commentsTotal}})

Kõiki Eestisse ümberpaigutatavaid pagulasi kontrollitakse, kuid kõike pole võimalik nende pereelus toimuva kohta teada saada, tõdes siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja asetäitja Liana Roosmaa.

Eelmisel nädalal võttis Harju maakohus prokuratuuri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla Eestisse pagulasena saabunud mehe, keda on alust kahtlustada oma abikaasa süütamises. Samuti on vahi alla võetud Haapsalus elav pagulane, kes eelmisel aastal väidetavalt ähvardas oma naise põlema panna.

"Me kontrollime kõiki Eestisse ümberpaigutatavaid ja -asustatavaid inimesi enne, kui nad Eestisse tulevad. Seda teevad PPA, kaitsepolitseiamet ja sotsiaalministeerium koostöös. Selle käigus tuvastame, kas need inimesed vajavad rahvusvahelist kaitset ja kas nad on ohuks riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Intervjuud, mida läbi viiakse, on põhjalikud. Lisaks sellele kontrollitakse põhjalikult ka nende tausta. Aga selle käigus pole võimalik näha inimese pähe ja teada saada 100-protsendiliselt, mis nende peredes toimub," kommenteeris Liana Roosmaa "Ringvaates".

"Kindlasti on kahetsusväärne, et sellised juhtumid Eestis on toimunud. Eesti teeb võrreldes teiste EL-i riikidega põhjalikumalt kontrolli, aga seda, mis neis peredes lõpuni toimub, ei saa keegi enne teada," lisas ta.

Roosmaa märkis, et mõlema pere puhul on raske öelda, mis perevägivalda ajendab. "Igal juhul on see erinev. See oleneb peredünaamikast ja need lühikesed intervjuud, lisaks turvakontrollid ja julgeolekukontrollid ei saa alati seda kõike välja tuua," ütles Roosmaa.

Kui Kalle Muuli ütles esmaspäeval Postimehes, et pagulaste sissepääsu Eestisse peaks vähemalt ajutiselt peatama, siis Roosmaa sõnul ei saa seda teha.

"Pagulaste ja rahvusvahelise kaitse taotlejate sissepääsu Eestisse ei saa sellisena lõpetada, sest ka tavarändega tuleb Eestisse iga päev inimesi, kes võivad rahvusvahelist kaitset taotleda. Me oleme seda süsteemi jooksvalt kogu selle protsessi raames parandanud ja arendanud ja kavatseme edaspidi ka teha. Kindlasti õpivad ametid ja ministeeriumid neist kogemustest, mis siin nende inimestega on olnud, et parandada eelkontrolli ja intervjuusid juba kohapeal," selgitas ta.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag ütles, et Eestisse saabuvatel pagulastel hoitakse üsna hästi silma peal. Igale perele on määratud tugiisikud, kes neid Eestis kohanemisel toetab. Tema sõnul on aga praegu keeruline öelda, miks kõnealuste juhtumite puhul võisid osad märgid tähelepanuta jääda.

"Me õpime igast asjast. Mida me saame teha, on vaadata üle järelevalvemeetmeid, ka suhtlus tugiisikutega ja veelgi enam tõsta teavitust," lisas Raag.

Esmaspäeval saabus Eestisse veel 13 pagulast ehk nüüd on Eestisse kokku saabunud 120 pagulast.

Toimetaja: Merili Nael



Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.