"Välisilm" käis Poola tülitsemise tagamaid uurimas ({{commentsTotal}})

Lahkarvamused Brüsseli ja Varssavi valitsuse vahel on kestnud sellest ajast peale, kui Poolas tuli võimule Õiguse ja Õigluse partei. Miks see nii on, käis Varssavis uurimas Johannes Tralla.

Poola valitsus käis lõppenud nädalal Ülemkogul põhjalikult riidu kiskumas. Esmalt üritati oma ametipostilt maha võtta Euroopa Ülemkogu alalist eesistujat Donald Tuski ja kui see ei õnnestunud, vetostati kõik ülemkogu järeldused.

Kodumaal võeti kõige selle peale Poola delegatsioon vastu võitjana. Pikka aega kestnud tüli kõige kuumemaks teemaks on olnud vaidlus Poola konstitutsioonikohtu üle, millega Euroopa Komisjon on lubanud tegeleda nii kaua, kuni Poola õigusriigi põhimõtted taastab.

Õiguse ja Õigluse partei tegevust Poola riigi uueksloomisel varjutab lisaks kodus penoplastist hauakivisid püstitavale opositsioonile häirekell Brüsselis. Selle lööjaks on Euroopa Komisjoni mõjukaim asepresident Frans Timmermans.

"Me usume, et on Poolas on püsiv probleem seoses õigusriigiga. Ma arvan, et see on märkimisväärne väljakutse Poolale kui õigusriigile. Me ei tagane sellest teemast ja kasutame kõiki meile kättesaadavaid vahendeid, siis kui selleks vajadust näeme," kinnitas hiljuti Timmermans.

Varssavi Ülikooli poliitilise analüüsi keskuse asedirektor Olgierd Annusewicz ütleb, et ühiskond on lõhki.

"Osa ühiskonnast arvab, et Euroopa Komisjon sekkub Poola siseasjadesse ja see ei meeldi meile. Aga on suur osa ühiskonnast, kes ütleb, et kui keegi välismaal, nagu Euroopa Komisjon ja USA veel Obama administratsiooni ajal ütleb, et poolakad, te teete valesti, siis midagi peab valesti olema," illustreeris ta.

Poola konstitutsioonikohtu ümber toimuva selgitamiseks võivad juristid kulutada tunde. N-ö sahkerdamine konstitutsioonikohtu ümber algas eelmise valitsuse mandaadi lõpupäevil.

Lahkuv parlament valis 2015. aasta oktoobri alguses välja viis uut kohtunikku. Kolm kohtunikku, kelle ametiaeg alanuks novembri alguses ja kaks, kelle ametiaeg alanuks detsembris.

Oktoobri lõpus toimunud võimuvahetuse järel tühistas seim kõigi viie kohtuniku ametissemääramise. Kui Konstitutsioonikohus asja uurima asus, leiti, et eelmine parlamendikoosseis oli kolm kohtunikku paika pannud seaduslikult, aga kahe ametisse määramisel ületati volitusi.

Toonane valitsuspartei võtab süüdistused seejuures omaks. "Kaks kohtunikku määrati ametisse valedel alustel. Seda oleks olnud lihtne parandada. Aga täna valitsev partei kasutas seda võimalusena, et alustada konstitutsioonikohtu lammutamisega," rääkis partei Kodanikeplatvorm juhatuse liige Mariusz Witczak.

Uus parlament pani omakorda ametisse v uut kohtunikku ja vastupidiselt Euroopa Komisjoni ettekirjutusele, määras kohtule uue esimehe.

Olgierd Annusewicz Varssavi ülikoolist ütleb, et Õiguse ja Õigluse parteist ei tunnista keegi, et nad rikuvad seadust või konstitutsiooni.

"Kõik nad ütlevad, nende tegevus vastab põhiseadusele. Asi on selles, et elame tõejärgses ajastus ja see viib paralleelsete tõdede tekkeni, mida mõlemad pooled poliitilisest konfliktist püüavad edendada, öeldes, et nende tõde on rohkem tõde," rääkis Annusewicz.

Annusewicz ise on seisukohal, et Õiguse ja Õigluse partei ei rikkunud põhiseadust, aga nad muutsid põhiseaduse rikkumise võimalikuks.

"Nii et kui homme ütleb keegi valitsest, et me võtame teie elukoha ära, siis pole ühtegi institutsiooni, mis suudaks öelda, et see ei vasta põhiseadusele, te ei saa seda teha, sellist seadust ei saa vastu võtta. Asi on selles, et ainus organ, kes saab otsustada, kas miski on kooskõlas põhiseadusega või mitte, on konstitutsioonikohus, mis on nüüd halvatud," selgitas ta.

Vaata ka riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Klen Jääratsi intervjuud "Välisilmas":

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Välisilm"



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics