Gazprom tegi pakkumise, mis tõotab Eestile gaasi hinnalangust ({{commentsTotal}})

{{1489483020000 | amCalendar}}

Vene gaasihiid Gazprom esitas Brüsselile ettepanekud, mille abil soovib pääseda ligi kuus aastat kestnud uurimisest ja võimalikust trahvist. Euroopa Komisjon väidab, et Eestile tähendaks kokkuleppele jõudmine võimalust osta gaasi senisest konkurentsivõimelisema hinnaga.

Kokkuleppele jõudmine tähendaks Brüsseli ühe suurema ja kauem kestnud monopoliuurimise lõppemist. Protsess algas 2011. aasta septembris, mil kümne riigi 20 paigas korraldati etteteatamata reid.

Komisjon avaldas esmaspäeval Gazpromi esitatud ettepanekud, millega gaasimonopol lubab kõrvaldada Kesk- ja Ida-Euroopa tarbijatega, sealhulgas Eesti tarbijatega, sõlmitud gaasitarnelepingutest lõplikult ja alatiseks kõik turgu killustavad klauslid.

See võimaldab gaasitarnete vaba liikumist Kesk- ja Ida-Euroopas. See tähendab, et edaspidi saab Eesti ilma Gazpromi tarnelepingutest tulenenud piiranguteta gaasi eksportida muudelt EL-i gaasiturgudelt ning sinna gaasi importida.

"Selle põhjal, mida meie turust teame ja mida me oleme näinud, arvame me, et see ettepanek võiks töötada. Aga muidugi turu testimise mõte ongi selles, et me küsime nüüd turuosalistelt, mida teie arvate. Me küsime klientidelt, olgu nad teised konkurendid, varustajad või isegi liikmesriikide valitsused. Me ootame vastust, kas see võiks töötada või on kuskil probleeme. Alles pärast nende arvamuste ärakuulamist, langetame me lõpliku otsuse, kas need ettepanekud on head või mitte," selgitas Euroopa Komisjoni konkurentsivaldkonna pressiesindaja Ricardo Cardoso otsust.

Komisjon leidis uurimise käigus, et üks peamistest põhjustest, miks hinnad olid Kesk- ja Ida-Euroopas kõrgemad, oli see, et puudus võimalus võtta aluseks konkurentsivõimelistel gaasibörsidel kehtivaid hindu.

Gazprom on nüüd võtmas kohustuseks anda Eesti tarbijatele võimalus taotleda kõigi edaspidi sõlmitavate pikaajaliste lepingute puhul uut läbirääkimist gaasihinna üle, kui hind erineb võrdlusalusena kasutatavast Lääne-Euroopa hinnast.

Euroopa Komisjon toob esile, et lepingulist hinda oleks võimalik sageli läbi vaadata ning läbivaatamiste ajakava ühtlustuks ning gaasiturgude suurem lõimimine aitaks iseenesest juba kaasa konkurentsivõimeliste hindade tekkele.

Luba vahetustehinguteks

Võrreldes praeguse olukorraga annaks Gazpromi pakutud lahendus võimaluse suurendada gaasitarneid Eestisse ka vahetustehingute abil.

Baltimaade gaasiturge ühendava gaasitaristu puudumise tõttu on Baltimaad endiselt suurel määral isoleeritud ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroopa gaasiturgudest ning Eesti tarbijate võimalused leida alternatiivseid gaasitarnijaid mujalt kui naabruses asuvatest Balti riikidest on olnud piiratud.

Gazprom annab edaspidi võimaluse vahetustehinguteks, tänu millele saavad tema tarbijad tarnida gaasi algselt kokkulepitud sihtkohtade, Poola ja Slovakkia asemel Balti riikidesse. See võimaldab Eesti tarbijatel otsida alternatiivseid gaasitarnijaid juba enne, kui saadakse juurdepääs Balti riike ja ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroopat ühendavale gaasitaristule.

Eesti Gaas: mitmed lubadused kehtivad juba täna

Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov ütles ERR-ile, et mitmed Gazpromile pandavad kohustused on tänaseks juba ära tehtud. Juba praegu on olukord selline, kus Balti riikide vahel gaas liigub ja lepingulisi piiranguid ei ole.

"Puudu on ainult torustikud, mis ühendaks meid Euroopaga, kuid pärast Leedu-Poola ühenduse valmimist 2021. aastaks saab seegi mure lahendatud. Nii kaua pakub võimalust alternatiivseteks gaasitarneteks Klaipeda LNG terminal," ütles Kotov.

Hinda mõjutab Kotovi sõnul gaasihindade sidumine likviidsete börsidega. Praegu on lepingus valem, millega arvutatakse gaasi baashind õlihindade ja USA dollari kursi kaudu. Lisaks kontrollitakse baashinda veel Saksamaa gaasibörsi Gaspool hinnaga.

"Hetkel käivad Gazpromiga läbirääkimised Gaspooli hindadega seotuse täpsustamise üle. Kohe kui oleme selles kokku leppinud, oleme valmis neid tingimusi ka oma tarbijatele edasi pakkuma. Ühelt poolt toob see kaasa sagedasemad hinnakõikumised, kuid teiselt poolt on siis ka meie hind alati samal tasemel Euroopa hindadega, mis peaks andma Eesti tööstusettevõtetele parema konkurentsivõime," selgitas ta.

Vahetustehingute kohta lausus Kotov, et seni pole Eestis SWAP-tehinguid gaasi puhul rakendatud, kuid kui selline võimalus tuleb, on see kasulik suurte rahvusvaheliste kontsernide kohalikele ettevõttele, kes võivad osa saada oma emaettevõtte poolt sõlmitud lepingutest. Samas, kui hinnad saavad olema seotud Gaspooliga, ei pruugi sellist vajadust ka tekkida.

Kokkulepe Gazpromiga on Kotovi hinnangul kindlasti parem kui trahv, kuna potentsiaalne trahv kajastuks kaude gaasi hinnas klientidele.

Märt Ots: parimaks lahenduseks jääb vabaturg

Eesti konkurentsiameti juht Märt Ots ütles, et lõplikku hinnangut Gazpromi ettepanekutele anda on vara, kuid kahtlemata on pakutu võrreldes kehtiva olukorraga parem. "Kaubanduse seisukohast on väga oluline, et ei keelata enam edasimüüki teistesse liikmesriikidesse. See oli kõige suurem ja halvem piirang, nn edasimüügi piiramine."

Samas toimub Balti riikides edasimüük tänasel päeval. Eesti-Leedu vahel juba gaasikaubandus toimub. Lätis avaneb gaasiturg selle aasta aprillis, märkis Ots.

Hinnalanguse suhtes on konkurentsiameti juht skeptiline, sest tegemist on jätkuvalt ühe tarnijast monopoliga. "Eks see hea lubadus ole jälgida Ida-Euroopale samasugust hinda nagu Lääne-Euroopale, kuid õnneks on meil tasakaalustav punkt Klaipeda vedelgaasiterminal. Seega hinnadiskrimineerimisele paneb juba täna teatud määral turg piiri."

Siiski ütles ta "Aktuaalse kaamera" otsestuudios, et mõju hinnale võiks hakata avalduma aasta jooksul.

Ta selgitas, et juba nüüd on olukord palju parem kui mõned aastad tagasi - näiteks varem keelas Gazprom gaasi edasimüüki Lätist Leetu, Leedust Eestisse jne - selliseid piiranguid nüüdsetes lepingutes enam ei ole. Uue aspektina lisandub see, et gaasihind peab Ida- ja Lääne-Euroopas võrdne olema.

"See võiks meile küll otseselt mõju avaldada," viitas Ots asjaolule, et Eestis maksab gaas praegu rohkem kui Lääne-Euroopas.

Laias laastus on Ots seisukohal, et tegelikult on kõige parem lahendus igasuguse monopolivastaseks võitluseks vaba konkurentsi ja avatud turu loomine.

"Monopol on monopol. Ta võib oma käitumist parandada ja asjad paremaks teha, aga igasugune monopoli reguleerimine on kunstlik lahend. Ainuvõimalus Eestile ja Balti riikidele on alternatiivsete tarneahelate loomine. See on täna juba tugevalt töös. Peagi läheb ehitusse Poola-Leedu gaasiühendus, mille tulemusena saavad Balti riigid gaasi ka mujalt allikatest kui ainult Venemaalt," ütles Ots.

Konkurentsiameti juht peab vajalikuks ka veel ühe veeldatud gaasi (LNG) terminali ehitamist Balti riikidesse või Soome. "Monopole saab ohjeldada, neile saab päitseid pähe panna, nendega saab kokkuleppele jõuda, aga parim lahend on vabaturg. Õnneks peab tõdema, et Balti riigid on selgelt liikumas vabaturu suunas."

Kokkulepet veel pole, Eesti kujundab seisukoha mõne nädala jooksul

Euroopa Komisjon kutsus liikmesriike ja huvirühmi üles esitama oma seisukohti Gazpromile kavandatud kohustuste kohta seitsme nädala jooksul. Seejärel kujundab komisjon kõiki talle esitatud märkusi arvesse võttes välja lõpliku arvamuse selle kohta, kas kavandatud kohustused on piisavad komisjoni konkurentsialaste kahtluste kõrvaldamiseks.

Kui kohustusi peetakse piisavaks, siis võib komisjon vastu võtta otsuse, millega muudetakse kohustused Gazpromi jaoks õiguslikult siduvaks.

Kui äriühing võetud kohustusi ei täida, siis võib komisjon määrata trahvi, mis moodustab kuni 10% äriühingu käibest kogu maailmas, ilma et peaks tõendama EL-i konkurentsieeskirjade rikkumist.

Majandusministeeriumi energeetika asekantsleri Ando Leppiman ütles, et Euroopa Komisjoni ettepanekud Gazpromile pandavate kohustuste kohta vajavad täpsemat analüüsi ning Eesti kujundab oma seisukohad mõne nädala jooksul.

"Eesti toetab Euroopa Liidu seniseid eesmärke energeetikas, milleks on energiajulgeolek, võrdne ligipääs võrkudele, usaldus ning tarneallikate mitmekesisus. Eesti kujundab oma seisukohad lähtudes nendes printsiipidest," lausus Leppiman.

Toimetaja: Priit Luts, Merilin Pärli



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema