Justiitsministeerium tahab prokuröride palga tõsta kohtunike palkadega samale tasemele ({{commentsTotal}})

Mündid.
Mündid. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Justiitsministeerium saatis pooltele arvamuse avaldamiseks eelnõukava, millega muudetakse prokuröride palgad ja puhkused võrreldavaks kohtunike omadega.

"Alates 2003. aastast on kehtinud poliitiline kokkulepe, et võistlevas menetluses osaleva prokuröri palk peab olema võrdne või vähemalt võrreldav vastava taseme kohtuniku palgaga," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Tema sõnul ei ole seda siiani suudetud täita, mistõttu ei ole praegused tasud konkurentsivõimelised sama tasemega ametikohtade palkadega ning see omakorda toob kaasa tööjõu kvaliteedi languse.

Reinsalu hinnangul tagab prokuröride palgasüsteemi muutmine prokuröri ameti sõltumatuse, efektiivsuse ja stabiilsuse ning seeläbi eri võimuharude vahelise tasakaalu.

"Prokuröride esitatavad nõudmised ja piirangud on kõrgemad kui paljudel teistel riigiametnikel, mistõttu peab ka palgasüsteem neile nõudmistele vastama. Prokuröride ja kohtunike palgad on omavahel võrreldavad näiteks Belgias, Saksamaal, Ungaris ja veel mitmes Euroopa riigis," märkis Reinsalu.

Praegu kinnitatakse prokuröride kuupalgamäärad igal aastal valitsuse määrusega. Justiitsministeeriumi hinnangul ei taga selline süsteem prokuröride menetluslikku sõltumatust ning erinevad põhimõtted kohtunike ja prokuröride töötasustamisel tekitavad pigem üldist ebastabiilsust, segadust ja suuremat halduskoormust.

Seetõttu tahab justiitsministeerium panna prokuröride palga paika kõrgemate riigiteenistujate ametipalkade seaduses, mis võimaldab muuhulgas täiendavalt üle vaadata ka prokuröride eripensionite süsteemi, mis vähendab pikas perspektiivis märgatavalt koormust riigieelarvele.

"Prokurörid on sisulised kriminaalmenetluse juhid ning vastutavad selle tulemuste eest. Nende töö on väga pingeline ja vastutusrikas, nõudes tihti ka õhtusel ja öisel ajal ning nädalavahetustel töötamist. Seetõttu tegime ka ettepaneku anda neile aastas senise 35 kalendripäeva asemel lisapuhkust kuni seitse kalendripäeva," ütles Reinsalu.

Lisapuhkuse pikkus sõltuks prokuröri tööstaažist ehk seitse päeva lisapuhkust saaksid prokurörid, kes on töötanud prokuratuuris 15 aastat ja rohkem. Praeguste seaduste järgi on lisapuhkusepäevad ette nähtud nii kohtunikele kui politseiametnikele.

Toimetaja: Marek Kuul



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Järgmisel aastal valmib neli suuremat büroohoonet, neist kaks Ülemiste City's.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume üürida, mitte osta. Investorid soetavad eeskätt hea tootlusega väiksemaid äriruume väljaüürimiseks, mida aga turul palju pole.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: