Ühistupank ei avalda oma aruandeid digitaalselt ({{commentsTotal}})

Tööandjad peaksid endalt palju rohkem küsima, millist inimkapitali me tahame saavutada ja kuidas me seda konkurentsieelise saavutamiseks rakendame?
Tööandjad peaksid endalt palju rohkem küsima, millist inimkapitali me tahame saavutada ja kuidas me seda konkurentsieelise saavutamiseks rakendame? Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinna linna initsiatiivil loodud Eesti Ühistupank kutsus kokku korralise üldkoosoleku 28. märtsil.

Koosoleku päevakorras on muu hulgas 2016. majandusaasta aruande, nõukogu aruande ja revisjonikomisjoni aruande kinnitamine. Samuti põhikirja muutmine ja osakapitali suurendamine. Veel ka nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue nõukogu liikme valimine.

Ühistupanga osakapitali suurendatakse miljoni ja 3600 euro võrra. Suurendamise järgselt on Ühistupanga uus osakapital 6 268 215 eurot.

Ühistupanga teisipäevases Postimehes avaldatud teates seisis veel, et koosoleku materjalide, sealhulgas majandusaasta aruandega saab tutvuda vaid Ühistupanga asukohas Tallinnas Veerenni tänaval. Digitaalset võimalust selleks ei ole.

Ühistupanga juhatuse esimees Ülle Mathiesen ütles ERR-ile, et hetkel on ühistu majandusaasta aruanne mõeldud infoks vaid liikmetele. "Aruanne muutub avalikuks pärast üldkoosolekut äriregistri kaudu. Enne üldkoosoleku kinnitust ei ole araunne seaduse tähenduses "lõplik" ja seda ei avaldata," selgitas Mathiesen.

Mathiesen märkis, et kõik ühistu liikmed saavad majandusaasta aruande ning muude koosolekul arutamisel tulevate küsimuste kohta materjalid ka posti või e-kirja teel. "Kuulutuse üldkoosoleku toimumise kohta avaldasime ajalehes Postimees juhuks, kui mõne liikme kontaktid on muutunud ning meie info üldkoosolekust ei jõua kohale. Seetõttu andsime ka kuulutuses teada alternatiivse materjalidega tutvumise korra," sõnas ta.

Küsimusele, miks on vajalik osakapitali suurendamine, vastas Mathiesen, et seadus nõuab, et üldkoosolek kinnitaks uute liikmete poolt tasutud osakapitali koond suuruse. "Kuni üldkoosoleku kinnituseni kajastatakse seda osa registreerimata osakapitalina. Sarnaselt käituvad kõik ühistud," ütles Mathiesen.

ERR küsis Mathiesenilt, et kas puhtalt asjaolu, et Ühistupanga põhiasutaja on Tallinna linn, ei peaks tähendama, et kõik materjalid oleks avalikkusele kättesaadavad ja Ühistupanga tegevus võimalikult läbipaistev. Selle peale soovitas Ühistupanga juhatuse esimees ajakirjanikule astuda Ühistupanga liikmeks. "Kui soovite olla edaspidi ühistu tegemistega täpselt kursis astuge liikmeks," ütles Mathiesen.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Järgmisel aastal valmib neli suuremat büroohoonet, neist kaks Ülemiste City's.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume üürida, mitte osta. Investorid soetavad eeskätt hea tootlusega väiksemaid äriruume väljaüürimiseks, mida aga turul palju pole.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: