Ühistupank ei avalda oma aruandeid digitaalselt ({{commentsTotal}})

Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinna linna initsiatiivil loodud Eesti Ühistupank kutsus kokku korralise üldkoosoleku 28. märtsil.

Koosoleku päevakorras on muu hulgas 2016. majandusaasta aruande, nõukogu aruande ja revisjonikomisjoni aruande kinnitamine. Samuti põhikirja muutmine ja osakapitali suurendamine. Veel ka nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue nõukogu liikme valimine.

Ühistupanga osakapitali suurendatakse miljoni ja 3600 euro võrra. Suurendamise järgselt on Ühistupanga uus osakapital 6 268 215 eurot.

Ühistupanga teisipäevases Postimehes avaldatud teates seisis veel, et koosoleku materjalide, sealhulgas majandusaasta aruandega saab tutvuda vaid Ühistupanga asukohas Tallinnas Veerenni tänaval. Digitaalset võimalust selleks ei ole.

Ühistupanga juhatuse esimees Ülle Mathiesen ütles ERR-ile, et hetkel on ühistu majandusaasta aruanne mõeldud infoks vaid liikmetele. "Aruanne muutub avalikuks pärast üldkoosolekut äriregistri kaudu. Enne üldkoosoleku kinnitust ei ole araunne seaduse tähenduses "lõplik" ja seda ei avaldata," selgitas Mathiesen.

Mathiesen märkis, et kõik ühistu liikmed saavad majandusaasta aruande ning muude koosolekul arutamisel tulevate küsimuste kohta materjalid ka posti või e-kirja teel. "Kuulutuse üldkoosoleku toimumise kohta avaldasime ajalehes Postimees juhuks, kui mõne liikme kontaktid on muutunud ning meie info üldkoosolekust ei jõua kohale. Seetõttu andsime ka kuulutuses teada alternatiivse materjalidega tutvumise korra," sõnas ta.

Küsimusele, miks on vajalik osakapitali suurendamine, vastas Mathiesen, et seadus nõuab, et üldkoosolek kinnitaks uute liikmete poolt tasutud osakapitali koond suuruse. "Kuni üldkoosoleku kinnituseni kajastatakse seda osa registreerimata osakapitalina. Sarnaselt käituvad kõik ühistud," ütles Mathiesen.

ERR küsis Mathiesenilt, et kas puhtalt asjaolu, et Ühistupanga põhiasutaja on Tallinna linn, ei peaks tähendama, et kõik materjalid oleks avalikkusele kättesaadavad ja Ühistupanga tegevus võimalikult läbipaistev. Selle peale soovitas Ühistupanga juhatuse esimees ajakirjanikule astuda Ühistupanga liikmeks. "Kui soovite olla edaspidi ühistu tegemistega täpselt kursis astuge liikmeks," ütles Mathiesen.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema