Hollandi valimised näitavad immigratsioonivastase maailmavaate populaarsust ({{commentsTotal}})

{{1489562340000 | amCalendar}}

Hollandis algasid kolmapäeval parlamendi alamkoja valimised, mida nähakse Saksa ja Prantsuse valimiste eel Euroopa populistlike ja paremäärmuslike erakondade toetuse lakmustestina.

Valimiskastid suletakse kohaliku aja järgi kell 21 (Eesti aeg kell 22).

Valimistega tehakse selgeks alamkoja 150-liikmeline koosseis. 12,9 miljonil valimisõiguslikul kodanikul on valida 28 erakonna vahel.

Valimiste-eelsetes uuringutes toetasid inimesed enim peaminister Mark Rutte liberaalset erakonda Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD). Erakonna kannul on islamivastane Vabaduspartei (PVV) eesotsas Geert Wildersiga.

Rutte hinnangul on hääletajatel valida järjepidevuse ja kaose vahel. Peaminister üritab näidata end 17 miljoni elanikuga riigi majanduse taastumise garandina ning kujutada Wildersit kui paremäärmuslikku radikaali, kes pole valmis langetama raskeid otsuseid.

"See on võimalus suurele demokraatiale nagu Holland, et lõpetada vale sorti populismiga seotud doominokivide kukkumine. Muidugi on alles risk, et ärkame homme hommikul avastusega, et Wilders juhib suurimat parteid," ütles peaminister, Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei liider Mark Rutte.

"Meil on suurim toetus hollandlaste seas, kel pole mingit seost hirmu ja kitsarinnalisusega. Kui kampaania oleks olnud selline, siis meie toetus oleks 0,2 protsenti, kuid meil on palju suurem toetus. Tavalised inimesed, keda huvitab meie riigi tagasisaamine ja riikliku suveräänsuse naasmine, tulevad täna loodetavasti suurel hulgal valima," rääkis Vabaduspartei liider Geert Wilders.

Parlament valitakse proportsionaalse valimissüsteemi alusel, mis tähendab, et võimule saamiseks tuleb suure tõenäosusega moodustada koalitsioonivalitsus. Kõik peavooluparteid, kaasa arvatud Rutte VVD, on välistanud Wildersiga koalitsiooni astumise.

Wildersi üheleheküljelises manifestis lubatakse desislamiseerida islamiusulistele migrantidele Hollandi piiride sulgemisega, mošeede sulgemise ja koraani keelustamisega. Lisaks tahab ta viia Hollandi välja Euroopa Liidust.

Allikas: ERR/AFP-AP-BNS



Koolilapsed.Koolilapsed.
Uuring: mitmekeelsust tuleks senisest enam soosida

Eesti keele staatus on tugevam kui kunagi varem ning senisest enam tuleks Eestis soosida mitmekeelsust, leiab haridusministeeriumi tellitud Eesti keeleseisundi uuring. Samuti tuleks uuringu kohaselt oluliselt suuremal määral toetada eesti keele kui teise keele ja ka võõrkeele õpet juba lasteaias.