Ekspert: valimispäeval e-hääletamisele on mitu takistust
Valimispäeval ei saa e-hääletada nii turvariskide tõttu kui ka seepärast, et jaoskonnad kasutavad senini pabernimekirju, viimane peaks aga mõne aasta pärast möödanikuks saama, ütles vabariigi valimiskomisjoni (VVK) e-hääletamise juht Tarvi Martens.
Valimispäeval saab hääletada üksnes valimisjaoskonnas, mitte aga elektrooniliselt. Martens rääkis ERRile, et selle aluseks on põhimõte, et paberhääl peaks elektroonilisest häälest üle olema ehk hiljem antud paberhääl tühistab eelneva e-hääle. Selleks, et seda segadust sortida, on aga aega vaja.
"On inimesi, kes tõesti teevad mõlemat asja, siis peab nende hääled tühistama. Kui me kujutaks ette, et keegi valimispäeval kõigepealt hääletab interneti teel ja siis läheb veel ka jaoskonda... Kuna meil on praegu jaoskondades pabernimekirjad, mis on mõne aasta pärast möödanik, siis see on põhimõtteliselt lahendamatu probleem," põhjendas Martens, miks ei saa valimispäeval e-häält anda.
Projekt kogu süsteemi ühtseks muutmiseks, nii et ka valimisjaoskond enam pabernimekirju ei kasutaks, on tema kinnitusel algatatud.
"See on ikka mitme aasta pärast, kui see võib terendada, aga mõte on selles, et valimisjaoskondades oleksid elektrooniliselt hääletajate nimekirjad ühel päeval. Kui see on niimoodi, saaks teemaga edasi liikuda," sõnas VVK hääletamise juht.
Ta märkis, et alati peab arvestama ka riskidega, ehkki seni pole midagi juhtunud - seaduses on niisugune säte, mis ütleb, et kui internetihääletusel tekkis probleeme, siis on vabariigi valimiskomisjonil võimalik osaliselt või täielikult internetihääletuse tulemused tühistada. Kui e-hääletus aga valimispäeval toimuks ja sellega alles siis midagi viltu läheks, ei jääks enam aega inimesi sellest teavitada ja paberil uuesti häält andma kutsuda.
Viimasel ajal üles kerkinud teema, kas e-valimiste kestust peaks vähendama, on Martensi hinnangul pigem poliitiline vaidlus, sest turvalisuse poolest ei ole vahet, kui kaua e-hääletus kestab.
"Mina arvan rohkem niimoodi, et inimestele tuleks rohkem aega anda. Näha on, et kui alustasime 2005. aastal, siis kahed valimised olid kolm päeva ja nüüd viimasel ajal on olnud seitse päeva. Kolm päeva jäi ikka kuidagi lühikeseks, inimesed ärkasid viimasel tunnil ja siis oli paanika. See seitse päeva on end siiamaani õigustanud," leidis ta.
Nutiseadmetega hääletamine pole päevakorral turvariskide tõttu
Vikerraadio saates "Rahva teenrid" tehtud kriitikat, et e-valimistel ei arvestata olukorda, kus paljud inimesed kasutavad arvuti asemel nutiseadmeid, ei pidanud Martens pädevaks. Ta ütles, et nutiseadmeid saab praegu kasutada selleks, et kontrollida pärast hääletamist arvutiekraanile ilmuva QR-koodi kaudu, ega arvuti ei olnud millegi halvaga nakatunud ja hääl ikka kohale läks.
"Seda saab ainult läbi selle, et sul on kaks seadet. Kui peaks nutiseadmega hääletama, millega siis kontrollida," tõi ta kitsaskoha välja.
Martensi hinnangul ei lahendaks hääletuse viimine nutiseadmete platvormile mingit probleemi, vaid on pigem hipsterite küsimus.
"Kas inimesed ei leia seitsme päeva jooksul suvalist arvutit, kust hääletada? Iga platvorm, kuhu me laiendame, suurendab turvalisusriske. Praegu on Windows, MAC ja Linux. Kui hakkame rääkima, et teeme veel - Android, iOS, Windows Phone, siis see kõik on ju kulu ja turvalisusrisk, mis kaasneb samade platvormidega, kus on augud sees. See kuskilt otsast vaadates ei ole mõistlik mõte, et neid platvorme veel laiendada," nentis ta.
Keskerakond teatas möödunud nädalal soovist lühendada e-valimiste perioodi seitsmelt päevalt kolmele ning plaanile ei ole vastu ka koalitsioonipartnerid. Reformierakond kutsus seepeale üles e-valimiste kestust hoopis pikendama.