Alo Lõhmus: täiesti rumal loba, mis ei vääri mingit tähelepanu ({{commentsTotal}})

1991. aasta aprillis hakkas Ameerika mustanahaliste seas levima kumu, et odav karastusjook nimega Tropical Fantasy sisaldab salajast ainet, mis steriliseerib just mustanahalisi mehi. Peagi teati kõnelda, et jooki valmistab kurikuulus rassistlik rühmitus Ku Klux Klan, kes just ekstra neegrite õnge võtmiseks müüb märjukest silmapaistvalt odavalt.

Ehkki samalaadseid kuulujutte oli varemgi levinud ka mõne teise limonaadi ja isegi kanaliha kohta, ilma et nende väidete tõesust oleks kinnitanud ükski fakt, leidis seekordne kõlakas palju uskujaid. Siin-seal esines isegi vägivallajuhtumeid, kui vihased vandenõuteoreetikud ründasid Tropical Fantasyt laiali vedanud veoautosid või seda jooki müünud poode.

Kõige selle tulemusena kahanes kõnealuse keelekaste läbimüük 70 protsenti ning firma pankrotist päästmisteks tuli käivitada jõuline suhtekorralduskampaania. Kuulujutu kummutamiseks pidi New Yorgi mustanahaline linnapea David Dinkins isiklikult telekaamerate ees ära jooma pudeli skandaalset limonaadi. Kuid kuulu järgi pole sedalaadi keelepeks Ameerika mustanahaliste seas lõplikult vaibunud tänase päevani.

Kui aga mõtleme näiteks meilgi tuntud uskumusele, et reisilennukid pihustavad atmosfääri inimesi haigeks või lausa viljatuks tegevat kemikaali, siis on mürgitamisluulu hoopis edasi arenenud ning muutunud varasemast märksa komplitseeritumaks.

Psühholoogid Nicholas DiFonzo ja Prashant Bordia on sõnastanud peamised põhjused, miks kuulujutud (ehk libauudised, nagu neid viimasel ajal nimetatakse) nii elujõulised on.

Esiteks peab korralik kuulujutt sisaldama informatsiooni või informatsioonina näivat motiivi. Lihtsalt hinnang või arvamus, et suhkrurikkad joogid on kahjulikud ei kujune kuulujutuks, kuid konkreetsena näiv info mõne kindla kaubamärgi eriliste omaduste kohta paneb kõrvu kikitama. Kui avalikest allikatest pole kuulujutule võimalik mingit kinnitust leida, siis annab see kõlakale isegi jõudu juurde. Libauudis peab aga tõelise edu saavutamiseks puudutama teemasid, mis otseselt mõjutavad inimeste elu. Ning lõpuks peab kuulujutt usutavuse saavutamiseks juba olema ringluses.

Nähtavasti just seetõttu ongi libauudised viimasel ajal nii jõulise come-back’i teinud: sotsiaalmeedia tagab neile vajaliku algkiirenduse, eriti veel muidugi siis, kui keegi neid lausa teadlikult ja läbimõeldult levitab.

Sotsiaalmeedia on küll uus nähtus, ent kuulujutu leviku mehhanism ise on endine ning selles osas pole midagi muutunud. Nikolai Gogoli kelmiromaanis „Surnud hinged“ käivitavad kaks daami ülelinnalise kuulujutu, mis saab alguse iseenesest tõesest infokillust, kuid võtab pöörase vormi ning lõpeb traagiliselt. Gogol annab ka ammendava selgituse, miks me Facebookis veidraid uudiseid loeme ja jagame, isegi kui oleme veendunud, et tegemist on jamaga.

„Kuid imelik on see surelik inimene, tõepoolest, mine saa temast aru: nii labane kui mõni uudis ongi, kui see aga on uudis, räägib ta selle tingimata teisele surelikule edasi, kas või ainult selleks, et ütelda: „Vaadake, mihukest tühja juttu levitatakse!“, teine surelik aga ajab suure mõnuga oma kõrva lähemale, kuigi ise hiljem lausub: „See on ju täiesti rumal loba, mis ei vääri mingit tähelepanu!“, ja tõttab seejärel otsekohe kolmandat surelikku otsima, et, olles sellele loo edasi rääkinud, pärast seda ühes temaga õilsas pahameeles hüüda: „Kui alatu vale!“ Ja see jutt käib tingimata kogu linna läbi, ja kõik surelikud, nii palju kui neid iganes on, räägivad endal tingimata isu täis ja tunnistavad siis, et see ei vääri tähelepanu ega ole seda väärt, et temast rääkida.“

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.