Prokuratuur kontrollib Tallinna prügiäri detaile ({{commentsTotal}})

Riigiprokuratuur.
Riigiprokuratuur. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigiprokuratuuri kinnitusel kontrollib prokuratuur kolmapäeval Eesti Ekspressis avaldatud väiteid Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu väidetavatest ärihuvidest pealinna prügiäris.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina ütles ERR-ile, et prokuratuur kontrollib detalile ja tegutseb vastavalt seadusele.

Eesti Ekspress kirjutab, et Tallinna linnavalitsuse korraldatud prügiveo konkurssidel on kahel viimasel aastal võidutsenud OÜ Baltic Waste Management (BWM), mille omanik on Kaido Laanjärv.

Lehe andmetel töötas Laanjärv 2000. aastate alguses Tallinna säästva arengu ja planeerimise ametis, kus tema ülemuseks (vähemalt mõnda aega) oli Margo Tomingas, kes on Sarapuu väimees ja Sarapuu ettevõtete grupi ATKO Grupp praegune juhataja.

Leht märkis, et pärast BWM hakkas pärast registreerimist oktoobris 2014 domineerima Tallinna linnahangetel ning võitmiseks ei pea BWM pakkuma isegi mitte kõige odavamat hinda.

Näiteks Lasnamäel pakkus kõige madalamat hinda 20 aastat Eestis tegutsenud prügiettevõte AS Keskonnateenused, aga ei võitnud ning ka Nõmmel läks samuti, Keskkonnateenuste tütarfirma pakkus parimat hinda, võitis aga BWM.

Eesti Ekspressi käsutuses on info, mis näitab, et sidemed Tomingase, Arvo Sarapuu ettevõtte ATKO ja prügifirma BWM vahel on värsked, tihedad ja mitmekülgsed.

Lehe kinnitusel tegeleb Baltic Waste Managementi asjadega Tomingas ning ostab BWM-ile prügiautosid ning tehingutes osaleb ka Sarapuu firmades karjääri teinud Tiina Ross. Baltic Waste Mangamenti prügiautosid hoitakse ja teenindatakse Sarapuu bussifirma territooriumil.

Asjaosalised lehele oma seost prügiäriga ei kinnita, näiteks Arvo Sarapuu, kes on varem ajakirjandusele eitanud oma seoseid Baltic Waste Managementiga, vastab samamoodi ka Ekspressile.

"Mis seos see saab olla? Muidugi ei ole," ütles Sarapuu.

 

Toimetaja: Marek Kuul



Koolilapsed.Koolilapsed.
Uuring: mitmekeelsust tuleks senisest enam soosida

Eesti keele staatus on tugevam kui kunagi varem ning senisest enam tuleks Eestis soosida mitmekeelsust, leiab haridusministeeriumi tellitud Eesti keeleseisundi uuring. Samuti tuleks uuringu kohaselt oluliselt suuremal määral toetada eesti keele kui teise keele ja ka võõrkeele õpet juba lasteaias.