Sorteerimata prügi võib minna kallimaks ({{commentsTotal}})

Sortimata prügi äraandmine läheb edaspidi võrreldes jäätmete sorteerimisega ilmselt üha kallimaks - see kõik tuleks keskkonnaministeeriumi kava kohaselt tulevikus prügiarvel ka üksikasjalikult lahti kirjutada.

Riik eraldas hiljuti omavalitsustele 2,2 miljonit eurot selleks, et linnad ja vallad parandaksid inimeste võimalusi jäätmeid liigiti koguda. Need on mõned sammud taaskasutuse edendamiseks, võimalusi on mitmeid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskkonnaministeeriumi nõunik Peeter Eek ütleb, et ladestamine on praegu ilmselt liiga odav. Hiljuti tegid ka OECD, Euroopa Komisjon ja riigikontroll ettepaneku kaaluda uue keskkonnatasu sisseseadmist segaolmejäätmete energiakasutusele, et suurendada liigiti kogumise ja ringlusse võtmise initsiatiivi.

Peeter Eek ei näita otseselt näpuga prügipõletajatele kui taaskasutuse piduritele. Küll aga teeb seda keskkonnaühenduse Zero Waste Europe juht Joan Marc Simon.

"Raha on läinud prügipõletustehastesse ja pole panustatud kompostimisse, taaskasutusse, liigiti kogumisse ja inimeste harimisse. Me kulutame palju raha ühele masinale, selle asemel, et kulutada vähem ja teha õiget asja parema tulemusega," lausus Simon.

Eesti suurim prügipõletaja on Eesti Energia Iru elektrijaam. Riigiettevõtte juhatuse liige Raine Pajo ütleb, et Eesti Energia ei konkureeri prügi sorteerimisega.

"Pigem pakume alternatiivi prügi ladestamisele ja põhimõtteliselt ka meile meeldib, kui prügi sorteeritakse," ütles Pajo.

Eelmisel aastal põletas Iru jaam 248 000 tonni segaolmejäätmeid, osa sellest oli välismaist päritolu. Olmejäätmeid tekib Eestis aastas kokku ligi 470 000 tonni.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on prügist energia tootmine küll parem variant kui selle ladustamine, kuid samas hoopis vähemtasuv, kui taaskasutamine.

"Üks võimalus on kindlasti prügipõletamine maksustada. Prügist soojaenergia tegemine on umbes viis korda vähem kasulik kui prügi taaskasutamisse suunamine," ütles Vakra.

Eesti on jäätmete taaskasutusse võtmise poolest kaugel Euroopa Liidus võetud eesmärkidest. Näiteks üle-eelmisel aastal jõudis meil tagasi ringlusse vaid ligi 29% olmejäätmetest.

Juba 2020. aastaks on EL võtnud sihiks 50%-lise taaskasutuse. Ja 2030. aastaks on Euroopa Komisjon eesmärgiks pakkunud 65%, mida Euroopa Parlament soovib tõsta lausa 70%-ni.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

arvamus
Peeter Kaldre

Peeter Kaldre: venelase geneetiline kood

Venemaa järgmise presidendi nimi selgus 6. detsembril, kui Vladimir Putin teatas, et kandideerib taas riigijuhiks. Tuleva aasta valimised on lihtsalt vormistamise küsimus, sest rahva toetus Putinile on jäägitu, leiab ajakirjanik Peeter Kaldre.

tehnikakommentaar
Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: