Sorteerimata prügi võib minna kallimaks ({{commentsTotal}})

Sortimata prügi äraandmine läheb edaspidi võrreldes jäätmete sorteerimisega ilmselt üha kallimaks - see kõik tuleks keskkonnaministeeriumi kava kohaselt tulevikus prügiarvel ka üksikasjalikult lahti kirjutada.

Riik eraldas hiljuti omavalitsustele 2,2 miljonit eurot selleks, et linnad ja vallad parandaksid inimeste võimalusi jäätmeid liigiti koguda. Need on mõned sammud taaskasutuse edendamiseks, võimalusi on mitmeid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskkonnaministeeriumi nõunik Peeter Eek ütleb, et ladestamine on praegu ilmselt liiga odav. Hiljuti tegid ka OECD, Euroopa Komisjon ja riigikontroll ettepaneku kaaluda uue keskkonnatasu sisseseadmist segaolmejäätmete energiakasutusele, et suurendada liigiti kogumise ja ringlusse võtmise initsiatiivi.

Peeter Eek ei näita otseselt näpuga prügipõletajatele kui taaskasutuse piduritele. Küll aga teeb seda keskkonnaühenduse Zero Waste Europe juht Joan Marc Simon.

"Raha on läinud prügipõletustehastesse ja pole panustatud kompostimisse, taaskasutusse, liigiti kogumisse ja inimeste harimisse. Me kulutame palju raha ühele masinale, selle asemel, et kulutada vähem ja teha õiget asja parema tulemusega," lausus Simon.

Eesti suurim prügipõletaja on Eesti Energia Iru elektrijaam. Riigiettevõtte juhatuse liige Raine Pajo ütleb, et Eesti Energia ei konkureeri prügi sorteerimisega.

"Pigem pakume alternatiivi prügi ladestamisele ja põhimõtteliselt ka meile meeldib, kui prügi sorteeritakse," ütles Pajo.

Eelmisel aastal põletas Iru jaam 248 000 tonni segaolmejäätmeid, osa sellest oli välismaist päritolu. Olmejäätmeid tekib Eestis aastas kokku ligi 470 000 tonni.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on prügist energia tootmine küll parem variant kui selle ladustamine, kuid samas hoopis vähemtasuv, kui taaskasutamine.

"Üks võimalus on kindlasti prügipõletamine maksustada. Prügist soojaenergia tegemine on umbes viis korda vähem kasulik kui prügi taaskasutamisse suunamine," ütles Vakra.

Eesti on jäätmete taaskasutusse võtmise poolest kaugel Euroopa Liidus võetud eesmärkidest. Näiteks üle-eelmisel aastal jõudis meil tagasi ringlusse vaid ligi 29% olmejäätmetest.

Juba 2020. aastaks on EL võtnud sihiks 50%-lise taaskasutuse. Ja 2030. aastaks on Euroopa Komisjon eesmärgiks pakkunud 65%, mida Euroopa Parlament soovib tõsta lausa 70%-ni.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: