Politsei relvade kooli toomisest: neid juhtumeid ei võeta naljana ({{commentsTotal}})

Viimastel aastatel on sagenenud juhtumid, kus lapsed võtavad kooli relva kaasa. Politsei kinnitusel ei võeta selliseid juhtumeid naljana ning alati tuleks jätta politsei otsustada, kas tegemist on reaalse ohuolukorraga või mitte.

Eesti Päevaleht kirjutas kolmapäeval, et lapsed võtavad üha sagedamini kooli relva kaasa - reaalseid koolirünnaku ähvardusi on Eestis viimase viie aasta jooksul tehtud 88 korda, õppeasutusse on 93 korral kaasa võetud külm- või tulirelv või relvataoline ese. 

Põhja prefektuuri kriisireguleerija Rainer Koor märkis "Ringvaatele" antud intervjuus, et külmrelvade kooli toomist on olnud läbi aastakümnete, kuid tema hinnangul võib tänapäeval meedia ohupilti võimendada. Ka õpilased ise võivad tema hinnangul saada ideid juurde, vaadates seda, mis maailmas toimub. Ta tõi näiteks äkkrünnakud nii USA-s kui ka Euroopas.

Koor kinnitas, et ohumärke kindlasti on, kuid õnneks on Eestis siiani enamik selliseid olukordasid olnud valehäired.

2014. aastal sai Viljandis koolis toimunud tulistamises surma õpetaja. Koor selgitas, et sel puhul võttis õpilane kodus vanema tagant relva, läks kooli ja tappis õpetaja. Koolitulistamiseks ta seda ei nimetaks.

"Klassikalises mõttes ma ei kvalifitseeriks seda koolitulistamiseks äkkrünnaku mõistes, mille üks tunnus on see, et võimalikult palju ohvreid tekitada võimalikult lühikese aja jooksul. See nüanss oli sealt puudu, pigem oli see tapmine koolis," rääkis ta.

Koor sõnas aga, et vanemad võiksid tähelepanu pöörata sellele, kes nende relvadele ligi pääsevad. "Kui meil on 26 000 ja rohkem relvaomanikku, siis inimeste ring, kes relvale ligi pääsevad, on oluliselt suurem. Sama oli Viljandi puhul, kus võeti vanema tagant relv. Maailmapraktikas on samuti enamik koolitulistamisi sooritatud relvadest, mis on kellegi tagant võetud. Eks see on ka selline mõttemaailm vanemate poolt, et minu laps või sugulane ei tee kunagi midagi sellist," rääkis Koor.

PPA piirkonnatöö koordineerija Kristel-Liis Kaunismaa sõnul võib relva kooli viimist jaotada mitmesse kategooriasse: lapselik rumalus, pahatahtlik nali, samuti võivad relva kooli viia õpilased, keda kiusatakse, ning ka õpilased, kellel on koolis probleeme.

"Iga juhtumi taga on kindlasti lugu, millega peab tegelema. Mitte keegi ei pea kunagi võtma seda naljana, et kool arvab näiteks, et tegemist on lapseliku naljaga. Politsei ei võta kindlasti kunagi neid juhtumeid naljana. Me näeme seda, kas või teadete põhjal, et inimesed on teadlikumaks muutunud - õpetajad, õpilased, lapsevanemad, kodanikud ju ise teavitavad. Kindlasti suur roll on ka selles, et inimesed on hakanud märkama ja neid häirib selline asi väga," lisas Kaunismaa.

Koor märkis, et politsei on sunnitud alati reageerima juhtumitele, kus kooli on relv kaasa võetud. "Kokkuvõtlikult, ma arvan, et see pole kellelegi naljakas ja seda tuleb vältida," ütles ta.

Koor lisas, et otsus selle kohta, kas olukord kujutab reaalset ohtu või mitte, tuleks jätta alati politsei teha. "Las meie otsustame, kas tegemist on naljaga või reaalse ohuga," sõnas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Hääletuskaardid.Hääletuskaardid.
AfD delegaadid lükkasid parteijuhi muudatusettepanekud tagasi

Saksa immigratsioonivastase erakonna AfD (Alternatiiv Saksamaale) juhile sai laupäeval osaks alandav lüüasaamine, kui parteikongressile kogunenud delegaadid lükkasid tagasi tema programmimuudatused.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.