Politsei relvade kooli toomisest: neid juhtumeid ei võeta naljana ({{commentsTotal}})

Viimastel aastatel on sagenenud juhtumid, kus lapsed võtavad kooli relva kaasa. Politsei kinnitusel ei võeta selliseid juhtumeid naljana ning alati tuleks jätta politsei otsustada, kas tegemist on reaalse ohuolukorraga või mitte.

Eesti Päevaleht kirjutas kolmapäeval, et lapsed võtavad üha sagedamini kooli relva kaasa - reaalseid koolirünnaku ähvardusi on Eestis viimase viie aasta jooksul tehtud 88 korda, õppeasutusse on 93 korral kaasa võetud külm- või tulirelv või relvataoline ese. 

Põhja prefektuuri kriisireguleerija Rainer Koor märkis "Ringvaatele" antud intervjuus, et külmrelvade kooli toomist on olnud läbi aastakümnete, kuid tema hinnangul võib tänapäeval meedia ohupilti võimendada. Ka õpilased ise võivad tema hinnangul saada ideid juurde, vaadates seda, mis maailmas toimub. Ta tõi näiteks äkkrünnakud nii USA-s kui ka Euroopas.

Koor kinnitas, et ohumärke kindlasti on, kuid õnneks on Eestis siiani enamik selliseid olukordasid olnud valehäired.

2014. aastal sai Viljandis koolis toimunud tulistamises surma õpetaja. Koor selgitas, et sel puhul võttis õpilane kodus vanema tagant relva, läks kooli ja tappis õpetaja. Koolitulistamiseks ta seda ei nimetaks.

"Klassikalises mõttes ma ei kvalifitseeriks seda koolitulistamiseks äkkrünnaku mõistes, mille üks tunnus on see, et võimalikult palju ohvreid tekitada võimalikult lühikese aja jooksul. See nüanss oli sealt puudu, pigem oli see tapmine koolis," rääkis ta.

Koor sõnas aga, et vanemad võiksid tähelepanu pöörata sellele, kes nende relvadele ligi pääsevad. "Kui meil on 26 000 ja rohkem relvaomanikku, siis inimeste ring, kes relvale ligi pääsevad, on oluliselt suurem. Sama oli Viljandi puhul, kus võeti vanema tagant relv. Maailmapraktikas on samuti enamik koolitulistamisi sooritatud relvadest, mis on kellegi tagant võetud. Eks see on ka selline mõttemaailm vanemate poolt, et minu laps või sugulane ei tee kunagi midagi sellist," rääkis Koor.

PPA piirkonnatöö koordineerija Kristel-Liis Kaunismaa sõnul võib relva kooli viimist jaotada mitmesse kategooriasse: lapselik rumalus, pahatahtlik nali, samuti võivad relva kooli viia õpilased, keda kiusatakse, ning ka õpilased, kellel on koolis probleeme.

"Iga juhtumi taga on kindlasti lugu, millega peab tegelema. Mitte keegi ei pea kunagi võtma seda naljana, et kool arvab näiteks, et tegemist on lapseliku naljaga. Politsei ei võta kindlasti kunagi neid juhtumeid naljana. Me näeme seda, kas või teadete põhjal, et inimesed on teadlikumaks muutunud - õpetajad, õpilased, lapsevanemad, kodanikud ju ise teavitavad. Kindlasti suur roll on ka selles, et inimesed on hakanud märkama ja neid häirib selline asi väga," lisas Kaunismaa.

Koor märkis, et politsei on sunnitud alati reageerima juhtumitele, kus kooli on relv kaasa võetud. "Kokkuvõtlikult, ma arvan, et see pole kellelegi naljakas ja seda tuleb vältida," ütles ta.

Koor lisas, et otsus selle kohta, kas olukord kujutab reaalset ohtu või mitte, tuleks jätta alati politsei teha. "Las meie otsustame, kas tegemist on naljaga või reaalse ohuga," sõnas ta.

Toimetaja: Merili Nael



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Järgmisel aastal valmib neli suuremat büroohoonet, neist kaks Ülemiste City's.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume üürida, mitte osta. Investorid soetavad eeskätt hea tootlusega väiksemaid äriruume väljaüürimiseks, mida aga turul palju pole.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: