Politsei relvade kooli toomisest: neid juhtumeid ei võeta naljana ({{commentsTotal}})

Viimastel aastatel on sagenenud juhtumid, kus lapsed võtavad kooli relva kaasa. Politsei kinnitusel ei võeta selliseid juhtumeid naljana ning alati tuleks jätta politsei otsustada, kas tegemist on reaalse ohuolukorraga või mitte.

Eesti Päevaleht kirjutas kolmapäeval, et lapsed võtavad üha sagedamini kooli relva kaasa - reaalseid koolirünnaku ähvardusi on Eestis viimase viie aasta jooksul tehtud 88 korda, õppeasutusse on 93 korral kaasa võetud külm- või tulirelv või relvataoline ese. 

Põhja prefektuuri kriisireguleerija Rainer Koor märkis "Ringvaatele" antud intervjuus, et külmrelvade kooli toomist on olnud läbi aastakümnete, kuid tema hinnangul võib tänapäeval meedia ohupilti võimendada. Ka õpilased ise võivad tema hinnangul saada ideid juurde, vaadates seda, mis maailmas toimub. Ta tõi näiteks äkkrünnakud nii USA-s kui ka Euroopas.

Koor kinnitas, et ohumärke kindlasti on, kuid õnneks on Eestis siiani enamik selliseid olukordasid olnud valehäired.

2014. aastal sai Viljandis koolis toimunud tulistamises surma õpetaja. Koor selgitas, et sel puhul võttis õpilane kodus vanema tagant relva, läks kooli ja tappis õpetaja. Koolitulistamiseks ta seda ei nimetaks.

"Klassikalises mõttes ma ei kvalifitseeriks seda koolitulistamiseks äkkrünnaku mõistes, mille üks tunnus on see, et võimalikult palju ohvreid tekitada võimalikult lühikese aja jooksul. See nüanss oli sealt puudu, pigem oli see tapmine koolis," rääkis ta.

Koor sõnas aga, et vanemad võiksid tähelepanu pöörata sellele, kes nende relvadele ligi pääsevad. "Kui meil on 26 000 ja rohkem relvaomanikku, siis inimeste ring, kes relvale ligi pääsevad, on oluliselt suurem. Sama oli Viljandi puhul, kus võeti vanema tagant relv. Maailmapraktikas on samuti enamik koolitulistamisi sooritatud relvadest, mis on kellegi tagant võetud. Eks see on ka selline mõttemaailm vanemate poolt, et minu laps või sugulane ei tee kunagi midagi sellist," rääkis Koor.

PPA piirkonnatöö koordineerija Kristel-Liis Kaunismaa sõnul võib relva kooli viimist jaotada mitmesse kategooriasse: lapselik rumalus, pahatahtlik nali, samuti võivad relva kooli viia õpilased, keda kiusatakse, ning ka õpilased, kellel on koolis probleeme.

"Iga juhtumi taga on kindlasti lugu, millega peab tegelema. Mitte keegi ei pea kunagi võtma seda naljana, et kool arvab näiteks, et tegemist on lapseliku naljaga. Politsei ei võta kindlasti kunagi neid juhtumeid naljana. Me näeme seda, kas või teadete põhjal, et inimesed on teadlikumaks muutunud - õpetajad, õpilased, lapsevanemad, kodanikud ju ise teavitavad. Kindlasti suur roll on ka selles, et inimesed on hakanud märkama ja neid häirib selline asi väga," lisas Kaunismaa.

Koor märkis, et politsei on sunnitud alati reageerima juhtumitele, kus kooli on relv kaasa võetud. "Kokkuvõtlikult, ma arvan, et see pole kellelegi naljakas ja seda tuleb vältida," ütles ta.

Koor lisas, et otsus selle kohta, kas olukord kujutab reaalset ohtu või mitte, tuleks jätta alati politsei teha. "Las meie otsustame, kas tegemist on naljaga või reaalse ohuga," sõnas ta.

Toimetaja: Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema