Lõpuks võitjana väljunud Roose kogus esimeses voorus vähim hääli ({{commentsTotal}})

{{1489603680000 | amCalendar}}
Nõukogu liikmed Krista aru ja Marika Tuus-Laul.
Nõukogu liikmed Krista aru ja Marika Tuus-Laul. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Ligi kolm tundi kestnud ERR-i nõukogu koosoleku tulemusel sai uueks juhatuse esimeheks Erik Roose, kes samas esimeses voorus kogus vähim toetushääli.

ERR-i uut juhti asus nõukogu sõeluma kolme kandidaadi seast. Nendeks olid Erik Roose, Mart Luik ja Allar Tankler.

Esimeses voorus kogus Tankler neli, Luik kolm ja Roose kaks häält.

Seejärel valiti Luige ja Tankleri vahel. Tankler kogus kuus ja Luik kolm poolthäält.

"Kaks korda oli hääletustulemus 6:3, millega oli asi umbes," rääkis nõukogu liige Martin Helme ERR-ile.

Reglement nõudis aga, et valituks osutub kandidaat, kes kogub 2/3 häältest ehk vähemalt seitse häält.

Nõukogu liige Krista Aru selgitas, et seejärel tegi nõukogu esimees Agu Uudelepp ettepaneku reglementi muuta, õigemini täpsustada, et korraldada saaks veel ühe vooru. Selleks pidi kandidaadina end nõukogu hääletustelt taandanud Mart Luik nõusoleku andma, mida ka ta telefoni teel tegi.

Seejärel hakati kandidaate läbi hääletama ükshaaval. Iga kandidaadi puhul ütles nõukogu liige, kas ta on poolt või vastu.

Sel moel hääletades kogus Roose kaheksa poolthäält ja ühe vastuhääle, Tanklerit toetas viis ja vastu oli neli nõukogu liiget. Luige poolt oli neli ja vastu viis nõukogu liiget.

Nii sõeludes jõuti lõpuks selleni, et suurima toetuse kogus Erik Roose. Krista Aru sõnul kogus Roose rohkemgi kui vajalikud seitse poolthäält.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: