Analüütik: paljud Wildersi toetajad ei taha, et ta saaks peaministriks ({{commentsTotal}})

Hollandi politoloogid ütlevad, et kultuuri ja identiteedi teemad on neil valimistel selgelt kesksel kohal ning arvamused on üha polariseerunumad ja retoorika üha vihasem. Politoloog Meindert Fennema sõnul meeldib populistlik Geert Wilders paljudele, kuid peaministrina paljud toetajad teda näha ei taha.

Geert Wildersi populaarsus näitab, et immigratsioon ja euroliiduga seonduv teeb pajudele hollandlastele muret. Samas üldpildis domineerivad ja valitsuse moodustavad ikkagi teistsuguste vaadetega, Euroopa-meelsed parteid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui Amsterdami ülikooli emeriitprofessor, politoloog Meindert Fennema kaheksa aastat tagasi hakkas kirjutama raamatut Geert Wildersist, küsisid kolleegid, kas tal midagi targemat teha ei ole. Raamatust tuli aga välja anda kordustrükk ja Wildersist on saanud Hollandi tuntuim poliitik. Ta on teinud varem poliitilise eliidi poolt ignoreeritud immigratsiooniprobleemidest ja euroskepsisest tõsised jututeemad ja see meeldib paljudele inimestele. Fennema sõnul ei taha paljud Wildersi toetajad aga, et ta saaks peaministriks.

"Paljud inimesed, kes Wildersi poolt hääletavad, ei tahaks kunagi, et ta saaks peaministriks. Nad on näinud, mis juhtus USA-s ja nad kardavad president Trumpi heitlikku käitumist. Mina isiklikult arvan, et Wilders oleks Hollandile parem peaminister kui Trump USA-s, aga mõlemal juhul on see riigi stabiilsusele katastroof," selgitas Fennema.

Amsterdami ülikooli politoloogia abiprofessor Gijs Schumacher märkis, et meedia on keskendunud Vabaduspartei ja Geert Wildersi tõusule, kuid tegelikult on vastureaktsioon palju huvitavam.

"Kahel progressiivsel parteil läheb praegu väga hästi - need on Demokraadid ja rohelised vasakpoolsed. Arvamusküsitluste järgi on nad Vabadusparteile lähedal, nii et koos on nad palju suuremad ja nad on ka palju suurema tõenäosusega valitsusse pääsejad," ütles Schumacher.

Ta usub, et arvamusküsitlused peavad seekord paika ja valimised võidab tänase peaministri Mark Rutte partei. Kui võitma peaks aga Wilders, siis valitsusse tal ikkagi suure tõenäosusega asja ei ole, sest teised suuremad parteid on välistanud koostöö temaga.

Tralla: Hollandi tüli Türgiga on näidanud Ruttet tasakaaluka poliitikuna

Hollandis viibiv ERR-i korrespondent Johannes Tralla ütles, et kui mõni päev tagasi tundus talle, et Wildersi toetajad ei taha kaamera ees tunnistada enda eelistusi, siis täna kinnitasid paljud, et hääletavad Wildersi poolt.

Samas on Tralla sõnul raske hinnata, millised on tema võiduvõimalused, sest viimastel päevadel on Wildersi toetus langenud. Samuti on Tralla hinnangul mõjutanud Hollandi ja Türgi vahel tekkinud tüli peaminister Mark Ruttet tasakaaluka poliitikuna, mis on olnud tema toetusele positiivne.

Wildersi teene on Tralla sõnul see, et paljud noored on käinud valimas ning valimisaktiivsus tuleb ilmselt suurem kui eelmistel valimistel.

Samas tõdes Tralla, et polariseerumine on Hollandis praegu tõesti suur.

Wilders on küll lubanud viia Hollandi Euroopa Liidust välja, kuid selleks peaks ta valitsusse saama. "Siiani on teised parteid aga öelnud, et nad ei tee Wildersiga koostööd. Isegi kui Wilders saab kõige rohkem hääli, tähendaks see praegu, et ta jääb igal juhul opositsiooni," ütles Tralla.

Toimetaja: Merili Nael



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.