Analüütik: paljud Wildersi toetajad ei taha, et ta saaks peaministriks ({{commentsTotal}})

Hollandi politoloogid ütlevad, et kultuuri ja identiteedi teemad on neil valimistel selgelt kesksel kohal ning arvamused on üha polariseerunumad ja retoorika üha vihasem. Politoloog Meindert Fennema sõnul meeldib populistlik Geert Wilders paljudele, kuid peaministrina paljud toetajad teda näha ei taha.

Geert Wildersi populaarsus näitab, et immigratsioon ja euroliiduga seonduv teeb pajudele hollandlastele muret. Samas üldpildis domineerivad ja valitsuse moodustavad ikkagi teistsuguste vaadetega, Euroopa-meelsed parteid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui Amsterdami ülikooli emeriitprofessor, politoloog Meindert Fennema kaheksa aastat tagasi hakkas kirjutama raamatut Geert Wildersist, küsisid kolleegid, kas tal midagi targemat teha ei ole. Raamatust tuli aga välja anda kordustrükk ja Wildersist on saanud Hollandi tuntuim poliitik. Ta on teinud varem poliitilise eliidi poolt ignoreeritud immigratsiooniprobleemidest ja euroskepsisest tõsised jututeemad ja see meeldib paljudele inimestele. Fennema sõnul ei taha paljud Wildersi toetajad aga, et ta saaks peaministriks.

"Paljud inimesed, kes Wildersi poolt hääletavad, ei tahaks kunagi, et ta saaks peaministriks. Nad on näinud, mis juhtus USA-s ja nad kardavad president Trumpi heitlikku käitumist. Mina isiklikult arvan, et Wilders oleks Hollandile parem peaminister kui Trump USA-s, aga mõlemal juhul on see riigi stabiilsusele katastroof," selgitas Fennema.

Amsterdami ülikooli politoloogia abiprofessor Gijs Schumacher märkis, et meedia on keskendunud Vabaduspartei ja Geert Wildersi tõusule, kuid tegelikult on vastureaktsioon palju huvitavam.

"Kahel progressiivsel parteil läheb praegu väga hästi - need on Demokraadid ja rohelised vasakpoolsed. Arvamusküsitluste järgi on nad Vabadusparteile lähedal, nii et koos on nad palju suuremad ja nad on ka palju suurema tõenäosusega valitsusse pääsejad," ütles Schumacher.

Ta usub, et arvamusküsitlused peavad seekord paika ja valimised võidab tänase peaministri Mark Rutte partei. Kui võitma peaks aga Wilders, siis valitsusse tal ikkagi suure tõenäosusega asja ei ole, sest teised suuremad parteid on välistanud koostöö temaga.

Tralla: Hollandi tüli Türgiga on näidanud Ruttet tasakaaluka poliitikuna

Hollandis viibiv ERR-i korrespondent Johannes Tralla ütles, et kui mõni päev tagasi tundus talle, et Wildersi toetajad ei taha kaamera ees tunnistada enda eelistusi, siis täna kinnitasid paljud, et hääletavad Wildersi poolt.

Samas on Tralla sõnul raske hinnata, millised on tema võiduvõimalused, sest viimastel päevadel on Wildersi toetus langenud. Samuti on Tralla hinnangul mõjutanud Hollandi ja Türgi vahel tekkinud tüli peaminister Mark Ruttet tasakaaluka poliitikuna, mis on olnud tema toetusele positiivne.

Wildersi teene on Tralla sõnul see, et paljud noored on käinud valimas ning valimisaktiivsus tuleb ilmselt suurem kui eelmistel valimistel.

Samas tõdes Tralla, et polariseerumine on Hollandis praegu tõesti suur.

Wilders on küll lubanud viia Hollandi Euroopa Liidust välja, kuid selleks peaks ta valitsusse saama. "Siiani on teised parteid aga öelnud, et nad ei tee Wildersiga koostööd. Isegi kui Wilders saab kõige rohkem hääli, tähendaks see praegu, et ta jääb igal juhul opositsiooni," ütles Tralla.

Toimetaja: Merili Nael



Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.