Õiguskantsler viib alkoholiaktsiisi tõstmise riigikohtusse ({{commentsTotal}})

{{1489661340000 | amCalendar}}

Riigikogu ei toetanud neljapäeval õiguskantsleri ettepanekut viia ennaktempos alkoholiaktsiisi tõstmine põhiseadusega kooskõlla, mistõttu õiguskantsler viib vaidluse riigikohtusse.

Riigikogu liimetest oli kohal 96, puudus viis saadikut. Õiguskantsleri ettepaneku vastu oli 49 saadikut ja poolt 34 saadikut.

Madise on veendunud, et alkoholiaktsiisi määrade varem planeeritust kiirem tõus tänavu 1. juulist ja järgmise aasta 1. veebruarist on põhiseadusega vastuolus.

Kuna riigikogu ei nõustunud õiguskantsleri ettepankuga viia seadus põhiseadusega kooskõlla, siis pöördub ta riigikohtusse.

Alkoholiaktsiisi ennaktempos tõusuga murdis riigikogu tähtaegadega seotud lubadust ning vastu võetud seadus läks vastuollu ettevõtlusvabaduse ja õiguspärase ootuse põhimõttega, leidis Madise.

"Alkoholimüügile piirangute seadmine on õigustatud, kuid seda ei tohi teha põhiseadust rikkudes," märkis Madise neljapäeval riigikogus.

Madise sõnul on selle vaidluse põhituum, kas tähtajalist lubadust võib alati muuta, ning seda otsustab riigikohus.

Sõerd: loodame, et riigikohus peatab valitsuse seaduserikkumise

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme, endise rahandusministri Aivar Sõerdi (RE) sõnul on ootuspärane, et õiguskantsler viib maksutõusude vaidluse riigikohtusse.

"Pahelise õigusloome eredaim näide, asjatundjate kriitikast hoolimata ülepeakaela ette valmistatud praakseadus suruti koalitsiooni poolt riigikogus eelmise aasta lõpus turbomenetlusega läbi. Seda tehti sõnamurdlikult varasemate seadustega antud lubadusi rikkudes ja seadusloome menetlusreegleid järgimata. Oli tõesti vaid aja küsimus, millal õiguskantsler sekkub," märkis Sõerd.

Endise rahandusministri Sõerdi sõnul võib riik kaaluda tähtajalistest lubadustest taganemist üksnes erandlikel asjaoludel, näiteks ränga majanduskriisi puhul, kuid alkoholiaktsiisi täiendaval tõstmisel tema sõnul sellist olukorda polnud.

Sõerdi sõnul on põhiseadusvastane alkoholiaktsiisi täiendav tõus praegusele koalitsioonile oluline lubaduste katteallikas.

Kalvi Kõva: üle 1000 alkosurma aastas – valitsus peab sekkuma

Sotsiaaldemokraadid ei toeta õiguskantsleri arvamust, et lahja alkoholi aktsiisimäära tõstmine on vastuolus põhiseadusega, ütles SDE parlamendifraktsiooni esimees Kalvi Kõva.

"Väga konservatiivsetel andmetel moodustavad alkoholiga seotud tervisekahjud kaks protsenti SKT-st, kui arvestada alkoholist tingitud suremus ja haiguste tõttu kaotatud eluaastaid. 2015. aastal oli see kahju seega 443 miljonit eurot. Eestis sureb alkoholitarbimise tagajärjel igal aastal vähemalt 1000 inimest, sotsiaalministeeriumi arvutus aastast 2011 ütleb, et isegi 1440 surma – samapalju elanikke on Mustvee linnas, Kolga-Jaani või Alatskivi vallas," märkis Kõva.

Kõva sõnul on seadusandja ja valitsuse põhiseaduslik kohustus langetada mõjusaid otsuseid, ka aktsiisimäärade ja alkoholi kättesaadavuse kaudu, et need traagilised numbrid väheneksid, et rohkem inimesi jääks ellu.

Keskerakond ei toetanud õiguskantsleri ettepanekut. "Me ei toetanud tema ettepanekut ja seda väga lihtsal põhjusel. See tähendab seda, et kui eelmine valitsus võtab pikaajalisi tähtajalisi lubadusi ja kui tuleb uus valitsus, siis tegelikult tekibki olukord, kus ma võin opositsioonis olla ja minu lubadused viib ellu see uus valitsus," kommenteeris riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees, rahanduskomisjoni liige Kersti Sarapuu "Aktuaalsele kaamerale".

Toimetaja: Priit Luts



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: