Amet: taustakontrolli seadus jätab tööandjaile liialt vabad käed
Andmekaitseinspektsioon leiab, et kooskõlastusringil olev taustakontrolli seadus jätab asutustele liialt vabad käed otsustamaks, milliseid andmeid oma töötajate kohta koguda.
Andmekaitseinspektsioon leiab, et riigi plaan kehtestada uus taustakontrolli seadus on ebaproportsianaalne ning annab tööandjatele inimeste andmete kogumiseks liialt vabad käed.
Andmekaitseinspektsiooni juht Viljar Peep on veendunud, et taustakontrolli seadust on Eestisse tarvis. Seadust hakati välja töötama 2010. aastal ja analüüsikomisjoni, mis seda soovitas, juhtis Viljar Peep ise. Toona aga ei mõeldud, et uue seadusega peaks taustakontrolli mingil moel laiendama, pigem vastupidi.
"Kui ei ole sellist seaduslikku alust taustakontrolli teha, siis riigiasutused venitavad kummist riigisaladuse julgeolekukontrolli ehk siis pannakse ka näiteks turvaalade koristajad läbima kapo julgeolekukontrolli, kuigi nad mitte iialgi, mitte iialgi ei puutu kokku riigisaladusega," tõi Viljar Peep näite.
Seega taustakontrolliks pidi tekkima paindlikumaid võimalusi, asutuste erinevad kontrollireeglid pidid hakkama alluma ühtsele seadusele. Nüüd, seitse aastat hiljem on aga kooskõlastusringil eelnõu, mille põhieesmärk on Viljar Peebu hinnangul muutunud, millega võib oluliselt laieneda nende inimeste ring, kelle kohta saab taustakontrolli teha ning suureneda ka nende andmete hulka, mida kogutakse.
"Kontrolli ulatus on suhteliselt venivast kummist, kuigi nö üldiselt on määratletud, et selline ametialane sobivus ja usaldusväärsus, aga sisuliselt ei ole erilisi piiranguid, mida tegelikult inimese kohta kotnrollida, välja nõuda, järele vaadata, kolmandatelt isikutelt küsida."
Pärast seaduse jõustumist võib riigiasutus oma töötajatelt, aga ka näiteks neilt, kes asutusele hanke korras mõnda teenust soovivad osutada, küsida hulka asju, mis ei peaks kuidagi asjasse puutuma, näiteks viimase viie aasta elukoha-aadresse, sama perioodi ülemusi või külastatud välisriike. Kui töölepürgija aga ankeedi täitmisel eksib, tähendab see valeandmete esitamist.
Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Sander Põllumäe rahustab, et eelnõuga pannakse paika ainult kontrolli maksimummäärad ning pealegi koguvad asutused juba praegu oma töötajate kohta erinevaid andmeid.
"Paljudel juhtudel eeldatakse, et inimene esitab elulookirjelduse. Mida sinna elulookirjeldusse peab või võib kirja panna, see on täiesti määratlemata. Tihtipeale edastatakse andmed varasemate töökohtade, läbitud täienduskoolituste, hariduskäigu kohta, paljud edastavad ka pereliikmete ja perekonnaseisu kohta," loetles Põllumäe.
Kui aga inimene keeldub mingeid andmeid asutusega jagamast, siis ta uue seaduse kohaselt tõenäoliselt tööle ei saa.
Juba töötavate inimeste usaldusväärsust võib pärast seaduse jõustumist hinnata aga järelkontrolli vormis. Erinevad institutsioonid alates riigikogu kantseleist ja lõpetades tööandjate keskliiduga on viimastel päevadel toonud välja veel hulga probleeme, millele tuginedes nad taustakontrolli seaduse eelnõu tänasel kujul ei toeta.
Toimetaja: Merilin Pärli