Urmas Vadi: meie sangarid ({{commentsTotal}})

Käisin teisipäeval Tartu Elektriteatris vaatamas oma sõbra Jaak Kilmi filmi „Sangarid“. „Sangarid“ oli hoogne ja värviline, vaimukas ja heas mõttes kerge. Võib öelda, et Jaak Kilmi on kaheksakümnendate mees, kuigi ta oli siis ikkagi poiss. Ta on sellesse aastakümnesse lausa kinni jäänud, sest ta on nüüd teinud kokku kolm filmi kaheksakümnendatest – „Sigade revolutsioon“, „Disko ja tuumasõda“ ja „Sangarid“.

Ju on komisjonipoodide duubelmakid ja BASFi kassetid ning Viru hotell talle kustumatu mulje jätnud.

Ja teine läbiv moment Kilmi filmides on see, et keegi ajab kedagi taga, toimub mingi sebimine ja tihti on see tagaajamine koomiline. Ning 1980ndates on ikka väga palju sellist, mis meile praegu naljakas tundub.

Peamiselt teevad nalja inimeste väärtushinnangud. Ja hoolimata „Sangarite“ kergusest peitubki siin filmi point.

Kogu koomilis-traagiline situatsioon seisneb selles, kuidas Nõukogude Eestist pärit noored tüübid – kes saevad Lääne suusasaabastel ninad maha, et neid saaks kanda kui botaseid – põgenevad läänelikku Rootsi ja mis maailm ja hoiakud seal neile vastu vaatavad. Kes filmi on näinud, teavad, kes ei ole näinud, aga nõuka ajal elanud, mäletavad ja kujutavad selletagi  ette nende kahe maailma põrkumise absurdi.

Väga tabav on stseen, kus need kolm Eestist kummipaadiga üle lahe tulnud noormeest on Stockholmi Eesti Majas, neile on korraldatud vastuvõtt kui sangaritele ja vanad väliseestlased küsivad, miks te põgenesite. Tekib pikk ja mõnusalt piinlik paus. Selge, et kohalikud väliseestlased soovisid neis näha Eesti vabadusvõitlejaid, sangareid. Tegelikult olid nad aga suhteliselt suvalised tüübid, kes mõnuga kasu lõikasid, jah, lausa röövisid toda Rootsi heaoluühiskonda.

Tegelikult on siin viide kogu tollasele ajale ja mõtteviisile. Täna me vaatame seda halvakspanuga – et näe, millised pätid! Aga Nõukogude Eestis oli varastamine tavaline asi ja see muster oli nendes sangarites sees. Rootsi poodidest oli lihtsalt rohkem võtta.

***

Aga ikkagi, mille eest need sangarid siis filmis Rootsi põgenevad? See põgenemine on pooleldi juhuslik ja suvaline, aga selge, et nad soovivad parema elu peale, nad soovivad enda tulevikult midagi rohkemat kui toonane kaheksakümnendate Nõukogude Eesti. On selge, et toonane aeg oli midagi muud, selles mõttes, et keegi ei osanud ette näha, mis juhtuma hakkab, et kunagi saab Eesti vabaks, et üldse midagi muutub. See toonane aeg ja asjade seis oli neile kolmele sangarile lõplik.

Tänapäeval muutub meie elu palju kiiremini. Meil on tunne, et iga hetk võib midagi juhtuda ja muutuda. Aga samas on ikkagi olemas selline tegelane nagu Yana Toom, kes näeb aega selliselt, et pärast mind tulgu või veeuputus.

Kui Jaak Kilmi sangarite motiivid on arusaadavad, siis kuidas seletada seda, et eilses Vikerraadio „Reporteritunnis“, kus Tunne Kelam küsis, pigem retooriliselt, Süüria presidendist al-Assadist rääkides, et kas me saame suruda inimese kätt, mis on verine. Kas me saame temaga midagi kokku leppida? Selle peale vastas Yana Toom: „Me oleme Erdoğaniga kokku leppinud ja surume tema kätt üle päeva.“

Soovin, et Jaak Kilmi teeks filmi ka meie tänapäevast. Ainest nagu on.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema