Fotod: Lõuna-Prantsusmaa koolis toimus tulistamine ({{commentsTotal}})

{{1489671780000 | amCalendar}}
Koolitulistamine Prantsusmaal.
Koolitulistamine Prantsusmaal. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Lõuna-Prantsusmaal asuvas Grasse´i linnas koolis toimunud tulistamises sai kolm inimest vigastada, teatas politsei.

Prantsuse siseministeerium kinnitas, et Tocqueville´i koolis said kolm inimest vigastada. Mitu inimest said kannatada tulistamise järel tekkinud paanika ajal, vahendavad Reuters ja BBC.

Ministeeriumi andmetel korraldas teismeline õpilane rünnaku pärast seda, kui ta oli vaadanud "Ameerika stiilis massitulistamise videoid".

Rünnak ei olnud ilmselt seotud terrorismiga.

Reutersi andmetel tulistas noormees vintpüssist, kuid tal olid kaasas veel kaks püstolit ja kaks granaati.

Ühe allika väitel avas ründaja tule direktori pihta, kes sai haavata. Lisaks sai haavata kaks õpilast.

Praeguseks on ründaja, 17-aastane poiss, arreteeritud. Esialgu arvati, et tulistajaid oli kaks, kuid ilmselt see nii siiski ei olnud. Siseministeeriumi pressiesindaja Pierre-Henry Brandet märkis varem, et täielikult ei ole see välistatud ning endiselt otsitakse võimalikku teist ründajat.

Haridusminister Najat Vallaud-Belkacem rääkis ajakirjanikele, et tulirelvad olid ründaja kinnisidee. Ministri sõnul oli kahtlusalune "habras".

"Tegemist oli hullu teoga, mille viis läbi ebastabiilne ja relvadest huvituv nooruk," ütles minister ja nimetas direktori tegevust rünnaku ajal kangelaslikuks.

Üks õpilane kirjeldas ajalehele Nice Matin, et direktor Herve Pizzinat jäi juhtunu ajal rahulikuks ja püüdis kahtlualust rahustada isegi siis, kui ta oli juba ise kätte tabamuse saanud.

"Ta püüdis tuua poissi mõistuse juurde," ütles õpilane.

Üks õpilane rääkis ajalehele, et kuulis nelja lasku, teised õpilased kirjeldasid aga tulistamisele järgnenud paanikat. Paanikasse sattunud kooliõpilased jooksid lähedalasuvasse supermarketisse peitu.

Allika sõnul ei ole arreteeritud nooruk varasemast politseile teada. Samuti ei ole teada tema motiivid.

Kohapeal on terrorismivastased eriüksused.

Prantsusmaa valitsus saatis mobiilirakenduse vahendusel välja terrorirünnaku hoiatuse.

Prantsusmaal on ühed maailma rangemad relvaseadused.

Prantsusmaal on mitme rünnaku tõttu juba varasemast erakorraline olukord.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Järgmisel aastal valmib neli suuremat büroohoonet, neist kaks Ülemiste City's.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume üürida, mitte osta. Investorid soetavad eeskätt hea tootlusega väiksemaid äriruume väljaüürimiseks, mida aga turul palju pole.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: