Märtsis kasvas toetus enim Reformierakonnale ja langes EKRE-le ({{commentsTotal}})

{{1489827600000 | amCalendar}}

Märtsis kasvas kuu varasemaga võrreldes enim Reformierakonna ja langes Eestimaa Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest 1006 vastajaga küsitlusest.

Märkimisväärseid muutusi viimase kuuga erakondade reitingutes ei toimunud. Endiselt on kõige suurema toetajaskonnaga Keskerakond, kelle poolt hääletaks riigikogu valimistel 29 protsenti valijatest. Kuu varasemaga võrreldes Keskerakonna toetus ei muutunud.

Populaarsuselt teine erakond on Reformierakond 25-protsendilise toetusega. Suurima opositsioonipartei toetus kasvas kuu varasemaga võrreldes kahe protsendipunkti võrra.

Kui veebruaris omasid sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) ja EKRE võrdselt 10% toetust, siis märtsis kasvas sotsiaaldemokraatide toetus 11 protsendile ja EKRE-l langes kaheksale protsendile. EKRE oli kuu varasemaga võrreldes ka suurim toetuse kaotaja, ehkki langus oli vaid kaks protsendipunkti.

"EKRE toetus, kui see nüüd pärast eelmisi riigikogu valimisi tõusma hakkas, oli peamiselt seotud selle Euroopa Liidu pagulasprogrammiga. Ja kui nüüd on näha, et see toimib, tasapisi tuleb meile neid pagulasi juurde, küll on mõned sellised kriitilised juhtumid siin meedias olnud, aga eks neid juhtumeid on aeg-ajalt ka ilma pagulasteta nii, siis inimesed enam sellist hirmu võib-olla ei tunne," analüüsis uuringu läbi viinud Turu-Uuringute AS-i uuringujuht Juhan Kivirähk.

 

Viiendal-kuuendal kohal on võrdse, seitsmeprotsendilise toetusega IRL ja Vabaerakond, kelle toetus kuu varasemaga võrreldes sisuliselt ei muutunud.

Parlamendivälistest erakondadest on kahel viimasel kuul Rail Balticu ja metsaseaduse kriitika toel suutnud toetust kasvatada erakond Eestimaa Rohelised. Kui jaanuaris oli Rohelistel toetust 1%, siis veebruaris 2% ja märtsis juba 3%. Valimiskünnis on Eestis 5%.

Vahe valitsuskoalitsiooni moodustavate Keskerakonna, SDE ja IRL-i summaarse toetuse ning opositsioonierakondade toetuse vahel ei ole muutunud.

Pevkur nimetas valitsuserakondi minevikku vaatavaks ja kutsub IRL-i liikmeid Reformierakonda

Reformierakonna esimees Hanno Pevkur sõnul tuleb neil tuleb eelkõige tänada inimesi, kes usuvad, et praeguse valitsuse tee minevikku ei ole Eestile õige. Ta lisas, et toetust Reformierakonnale on kasvatanud nende viimasel ajal välja käinud ideed, mis puudutavad avatust ja läbipaistvust.

"Need on vaated tulevikku," lausus Pevkur, lisades, et lähenevatel kohalikel valimistel on just oluline kohalike võimude tehtavate kulutuste avalikkus.

Raske on Pevkuri väitel mõista IRL-i ja sotsiaaldemokraate, kes on sulandunud Keskerakonnaga üheks vasakpoolsuseks ja viivad ellu Keskerakonna poliitikat. "Olgu näiteks automaks, mis soodustab vanade autode ostmist. See on samm mineviku suunas."

Nii IRL kui sotsiaaldemokraadid on oma usaldust Eesti rahva silmis kaotamas. Ta lisas, et IRL-i liikmed, kel on soov oma põhimõtteid järgida on oodatud liituma Reformierakonnaga.

Aleksander Laane näeb roheliste tõusu ühe põhjusena vastutöötamist Rail Balticule

Roheliste erakonna esimehe Aleksander Laane sõnul on inimeste huvi roheliste vastu kasvamas ning nendega on liitunud palju noori inimesi, kes kaasatakse lähiajal erakonna juhtorganitesse.

Tema sõnul on toetuse tõusu taga kõik need teemad, millega rohelised on aastaid tegelenud - metsade liigirikkus, taastuvenergia, kodanikupalk ja mahepõllumajandus. "Tähelepanu taga on meile on hiigelraiskamise projektiga nagu Rail Baltic," nentis Laane. "Ja keskkond üldse on väga oluline teema ja sellega tegelemine olnud alahinnatud. Noored saavad väga hästi aru, et see keskne teema maailmas."

Turu-uuringute AS küsitles 1. kuni 14. märtsini 1006 inimest üle Eesti näost-näkku meetodil nende kodudes. Uuringutulemustes on esitatud nende inimeste arvamused, kes omasid poliitilist eelistust, mis muudab valimistulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga. Tuhande inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10%.

Toimetaja: Marju Himma



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: