Märtsis kasvas toetus enim Reformierakonnale ja langes EKRE-le ({{commentsTotal}})

{{1489827600000 | amCalendar}}

Märtsis kasvas kuu varasemaga võrreldes enim Reformierakonna ja langes Eestimaa Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest 1006 vastajaga küsitlusest.

Märkimisväärseid muutusi viimase kuuga erakondade reitingutes ei toimunud. Endiselt on kõige suurema toetajaskonnaga Keskerakond, kelle poolt hääletaks riigikogu valimistel 29 protsenti valijatest. Kuu varasemaga võrreldes Keskerakonna toetus ei muutunud.

Populaarsuselt teine erakond on Reformierakond 25-protsendilise toetusega. Suurima opositsioonipartei toetus kasvas kuu varasemaga võrreldes kahe protsendipunkti võrra.

Kui veebruaris omasid sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) ja EKRE võrdselt 10% toetust, siis märtsis kasvas sotsiaaldemokraatide toetus 11 protsendile ja EKRE-l langes kaheksale protsendile. EKRE oli kuu varasemaga võrreldes ka suurim toetuse kaotaja, ehkki langus oli vaid kaks protsendipunkti.

"EKRE toetus, kui see nüüd pärast eelmisi riigikogu valimisi tõusma hakkas, oli peamiselt seotud selle Euroopa Liidu pagulasprogrammiga. Ja kui nüüd on näha, et see toimib, tasapisi tuleb meile neid pagulasi juurde, küll on mõned sellised kriitilised juhtumid siin meedias olnud, aga eks neid juhtumeid on aeg-ajalt ka ilma pagulasteta nii, siis inimesed enam sellist hirmu võib-olla ei tunne," analüüsis uuringu läbi viinud Turu-Uuringute AS-i uuringujuht Juhan Kivirähk.

 

Viiendal-kuuendal kohal on võrdse, seitsmeprotsendilise toetusega IRL ja Vabaerakond, kelle toetus kuu varasemaga võrreldes sisuliselt ei muutunud.

Parlamendivälistest erakondadest on kahel viimasel kuul Rail Balticu ja metsaseaduse kriitika toel suutnud toetust kasvatada erakond Eestimaa Rohelised. Kui jaanuaris oli Rohelistel toetust 1%, siis veebruaris 2% ja märtsis juba 3%. Valimiskünnis on Eestis 5%.

Vahe valitsuskoalitsiooni moodustavate Keskerakonna, SDE ja IRL-i summaarse toetuse ning opositsioonierakondade toetuse vahel ei ole muutunud.

Pevkur nimetas valitsuserakondi minevikku vaatavaks ja kutsub IRL-i liikmeid Reformierakonda

Reformierakonna esimees Hanno Pevkur sõnul tuleb neil tuleb eelkõige tänada inimesi, kes usuvad, et praeguse valitsuse tee minevikku ei ole Eestile õige. Ta lisas, et toetust Reformierakonnale on kasvatanud nende viimasel ajal välja käinud ideed, mis puudutavad avatust ja läbipaistvust.

"Need on vaated tulevikku," lausus Pevkur, lisades, et lähenevatel kohalikel valimistel on just oluline kohalike võimude tehtavate kulutuste avalikkus.

Raske on Pevkuri väitel mõista IRL-i ja sotsiaaldemokraate, kes on sulandunud Keskerakonnaga üheks vasakpoolsuseks ja viivad ellu Keskerakonna poliitikat. "Olgu näiteks automaks, mis soodustab vanade autode ostmist. See on samm mineviku suunas."

Nii IRL kui sotsiaaldemokraadid on oma usaldust Eesti rahva silmis kaotamas. Ta lisas, et IRL-i liikmed, kel on soov oma põhimõtteid järgida on oodatud liituma Reformierakonnaga.

Aleksander Laane näeb roheliste tõusu ühe põhjusena vastutöötamist Rail Balticule

Roheliste erakonna esimehe Aleksander Laane sõnul on inimeste huvi roheliste vastu kasvamas ning nendega on liitunud palju noori inimesi, kes kaasatakse lähiajal erakonna juhtorganitesse.

Tema sõnul on toetuse tõusu taga kõik need teemad, millega rohelised on aastaid tegelenud - metsade liigirikkus, taastuvenergia, kodanikupalk ja mahepõllumajandus. "Tähelepanu taga on meile on hiigelraiskamise projektiga nagu Rail Baltic," nentis Laane. "Ja keskkond üldse on väga oluline teema ja sellega tegelemine olnud alahinnatud. Noored saavad väga hästi aru, et see keskne teema maailmas."

Turu-uuringute AS küsitles 1. kuni 14. märtsini 1006 inimest üle Eesti näost-näkku meetodil nende kodudes. Uuringutulemustes on esitatud nende inimeste arvamused, kes omasid poliitilist eelistust, mis muudab valimistulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga. Tuhande inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10%.

Toimetaja: Marju Himma



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.