Uno Lõhmus: võimalus pöörduda otse riigikohtusse väärib arutelu ({{commentsTotal}})

Õigusemõistmine.
Õigusemõistmine. Autor/allikas: Creative Commons

Justiitsministri kavatsuse kohta anda kodanikule õigus otse riigikohtu poole pöörduda on sõna võtnud juristide raskekahurvägi. Õiguskantsler arvustas kavatsust ebaharilikult karmide sõnadega. Kavatsus kujutavat ohtu õiguskorrale ja demokraatiale, riigikohus politiseeritavat ja õiguskantsler lülitatavat normikontrolli mehhanismist vaikimisi välja.

Õiguskantsleri retoorikaga ühines endine justiitsminister ja riigikohtu esimees Märt Rask, kes näeb kavatsuses katset muuta poliitiline otsustusprotsess kinnisemaks ja piirata õiguskantsleri kui poliitikutele tülika institutsiooni võimalusi teha professionaalset õiguslikku järelevalvet. Samuti olevat selles soov allutada õigusloome rohkem rahva tahtele.

Kriitikaga jätkas president, kes kahtleb, kas kavatsusega otsitakse head demokraatlikku tasakaalu, kui kaalutakse ühe institutsiooni juurdeloomist.

Arvamushorisontaali vastaspoolust esindab teine endine riigikohtu esimees, Rait Maruste, kes justiitsministeeriumi algatust toetab ja peab seda õigusriikluse ja õigusselguse seisukohast igati põhjendatud sammuks. Pole ju saladus, et Rait Maruste sihib suuremat muutust meie põhiseaduslikus korras – konstitutsioonikohtu loomist.

Mina olin riigikohtu esimees ajal, kui tegime eelnõu väljatöötamiskavatsuse ajendanud nn Brusilovi otsuse. Otsus oli omas ajas oluline kahel põhjusel. Esiteks lõime pretsedendi, et põhiõiguste rikkumise korral peab olema inimesel võimalus pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks ka siis, kui seadus seda otseselt ette ei näe. Selline olukord on meie õiguskorras väga erandlik.

Teiseks tõlgendasime põhiseadust viisil, et süüdimõistetu karistust tuleb kergendada ka siis, kui karistuse kandmise ajal muutub kriminaalseadus leebemaks. Sellise tõlgendusega ei olnud toona nõus ei justiitsminister ega õiguskantsler.

Ma ei toeta selles süüdistuste loopimises kumbagi poolt. Mind häirib soovimatus arutada ideed tasakaalukalt ja demokraatlikult ja püüd mõtet juba algjärgus maasse materdada. Pealegi ülespuhutud argumentidega.

Justiitsministeeriumile võib ette heita, et väljatöötamiskavatsus on hägune. Sellest ei selgu, mis tingimustel võib individuaalkaebusi esitada ja milliseid õigusakte vaidlustada. Sellisel kujul on kavatsus toores.

Kui aga seadusemuudatus piirdub vaid Brusilovi pretsedendi seadusse kirjutamisega, siis on õiguskantsleri ja Raski väited arusaamatud, et mitte öelda eksitavad.

Teiseks võib justiitsministrile ette heita, et olulist põhiseaduslikku küsimust ei arutatud enne väljatöötamiskavatsuse väljasaatmist laiemas juristide ringis, õiguskantsler ja riigikohus kaasa arvatud. Tõsi, väljatöötamiskavatsusest ilmneb, et selle on koostanud riigikohtu nõunikud.

Ma ei ole nii optimistlik kui õiguskantsler selle suhtes, et meie põhiseaduslikkuse järelevalve süsteem tagab kõigi põhiõiguste lünkadeta kaitse ja igasugune arutelu põhiõiguste kaitse üle on tarbetu.

Vaid üks näide. Isik saab kohtusse pöörduda siis, kui ta näitab, et tema õigusi on rikutud. Jälitustegevuse salajasuse tõttu ei saa inimene esile tuua teda konkreetselt mõjutavaid toiminguid.

Juba 1978. aastal tehtud otsuses kinnitas Euroopa inimõiguste kohus, et „teatud tingimustel võib üksikisik kaevata üksnes salajaste meetmete või salajasi meetmeid võimaldava õigusakti olemasolust tingitud rikkumise ohvriks olemise peale, ilma et ta peaks väitma, et neid meetmeid tegelikult tema suhtes kohaldati“.

Kas sellise õigusakti peale saab Eestis kohtusse kaevata? Kuna halduskohtus ei võta taolisi kaebusi vastu, siis on võimalus pöörduda õiguskantsleri poole. Kui aga õiguskantsler ei reageeri, võib küll vahetult pöörduda inimõiguste kohtusse, kuid mitte riigikohtusse, mis oleks loomulik ja praktilisem.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema