Eesti Energia paneb Jordaaniast saadud raha sealse elektrijaama ehitusse ({{commentsTotal}})

Eesti Energia pressikonverents
Eesti Energia pressikonverents Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Eesti Energia investeerib Jordaania põlevkivielektrijaama rajamiseks loodud ettevõttesse 52,5 miljonit dollarit. Jaamast kuulub Eesti Energiale kümnendik.

Eesti Energia avaldas eile, et müüb lõviosa oma Jordaania-arendusest, kuid säilitab esialgu 10-protsendise osaluse rajatavas elektrijaamas.

"2,1 miljardi dollari suuruse elektriprojekti 10-protsendilise väikeaktsionärina investeerime 52,5 miljonit dollarit elektrijaama ehitusperioodil aastatel 2017-2020," ütles Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk BNS-ile.

"Selle investeeringu katteallikad on osaluse müügist saadav preemia 19,8 miljonit dollarit, kõikide seniste kaheksa aasta jooksul tehtud arenduskulude tagastus 30,6 miljonit dollarit ja projekti poolt genereeritav tulu. "Uut raha" Eesti Energia Jordaania elektrijaama ehitusperioodil sisse ei pane," sõnas Kuusk.

"Lisaks teenime projektist omanikutulu, mis on garanteeritud 30-aastase fikseeritud hinnaga elektri ostu-müügi lepinguga ning sellele antud Jordaania valitsuse garantiiga," ütles Kuusk.

554 MW brutovõimsusega põlevkivielektrijaama ja -karjäärimaksumuseks kujuneb 2,1 miljardit dollarit. 1,6 miljardit laenatakse Hiina suurpankadelt.

Eesti energia juht Hando Sutter selgitas eile õhtul "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et alles jäänud kümne protsendi rahaline väärtus on tänase seisuga 50 miljonit dollarit.

"Aga kui jaam hakkab tööle ja hakkab tootma rahavoogu, siis seda väärtust saab arvutada rahavoo põhiselt ja see võib olla oluliselt kõrgem," lisas ta. Tulevikus plaanib Eesti Energia projektist täielikult väljuda.

Eesti Energia avaldas eile, et müüs 50,4 miljoni dollari eest 55 protsenti Attarat Power Companyst YTL Power International Berhadile ja Hiina ettevõttele Yudean Group. Kuivõrd Eesti Energia on senini teinud 30,6 miljoni dollari ulatuses projektiga seonduvaid investeeringuid, teenis Eesti riigifirma osaluse müügist 19,8 miljonit dollarit kasumit. Peale tehingut on Attarat Power Company teised omanikud 45 protsendiga YTL Power International Berhad ja samuti 45 protsendiga Guangdong Yudean Group Co. Limited.

Kokku investeerivad omanikud ettevõttesse 528 miljonit dollarit omakapitali. Sellele lisandub 1,58 miljardi dollari suurune 15-aastane laen Hiina pankadelt Bank of China ja Industrial Commercial Bank of China. Laenu garanteerib Hiina ekspordikrediidiagentuur Sinosure ja tegemist on senini suurima Sinosure antud garantiiga.

Jordaaniasse Attarat um Ghudranisse ehitab 554-megavatise brutovõimsusega ja 470-megavatise netovõimsusega kahe keevkihtkatlaga põlevkivielektrijaama Guangdong Power Engineering Corporation, mis on China Energy Engineering Group Co Ltd. tütarfirma. Esimene plokk peaks valmima 38 kuu pärast ja teine 42 kuu pärast. Elektrijaam peaks kava kohaselt tootmist alustama 2020 aasta keskel.

Elektrijaama projekteerija on Austraalia firma WorleyParsons, keevkihtkatlad toodab Ühendkuningriigi Foster Wheeler, auruturbiini ja generaatori Saksamaa Siemens.

Attarat Power Company põlevkivielektrijaamast hakkab energiat ostma Jordaania riiklik energiafirma National Electric Power Corporation 30-aastase fikseeritud lepingu alusel. Kokku 2,1 miljardi dollari suurune projekt on senini suurim ühekordne investeering Jordaaniasse.

Allikas: BNS



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: