Saksamaa soovib NATO kahe protsendi kohustuse muutmist ({{commentsTotal}})

Ursula von der Leyen
Ursula von der Leyen Autor/allikas: AFP/Scanpix

Saksa kaitseminister tegi reedel ettepaneku muuta NATO liikmesriikide kaitse-eelarvekohustuste täitmise hindamist, sest see ei kajasta tegelikku panust.

Saksa kantsler Angela Merkel kohtub reedel USA presidendi Donald Trumpiga, kes on nõudnud NATO liikmesriikidelt suuremat panust kaitsekulutustesse.

Kaitseminister Ursula von der Leyen ütles AFP-le, et alliansi liikmesriikidele ette nähtud kaitsekulutuste suurus kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) annab tegelikust panusest ebatäieliku pildi.

"Minu jaoks on küsimus selles, kes tegelikult alliansile lisaväärtust annab," ütles ta.

Von der Leyen tegi ettepaneku seada sisse aktiivsusindeks, mis arvestaks kaitsekulutuste hindamisel ka välismissioonidel osalemist.

Valimiskampaania ajal NATOt iganenuks nimetanud Trumpi administratsioon on korduvalt nõudnud, et liikmesriigid täidaksid 2024. aastaks kahe protsendi kohustuse.

Kahe protsendi eesmärgis lepiti kokku 2014. aastal ja seda kinnitati taas 2016. aastal Varssavi tippkohtumisel, siis juba olukorras, kus Venemaas hakati nägema senisest tõsisemat ohtu. NATO aastaaruande põhjal täidab praegu kohustuse viis riiki - USA, Suurbritannia, Kreeka, Poola ja Eesti. Washingtoni kanda on ikka veel ligi 70 protsenti alliansi kaitsekulutustest.

Saksamaa on ajaloolistel põhjustel sõjalistes küsimustes vaoshoitud ning tema kaitse-eelarve moodustab praegu 1,2 protsenti SKP-st. Kui Saksamaa tõstaks kaitsekulutused nõutava kahe protsendini, oleks tema kaitse-eelarve võrreldav Venemaa omaga - umbes 65 miljardit eurot. Septembrivalimiste lähenedes on küsimus muutunud poliitiliselt tundlikuks.

Von der Leyen tunnistas, et Saksa sõjavägi vajab moderniseerimist ning kaitsekulutuste tõstmine on allianssi tervikuna vaadeldes õiglane nõue.

"Saksamaal on tugev majandus. Ükski meie partneritest ei mõistaks, kui me ei suudaks oma osa täita, samas kui vaesemad riigid peavad selleks püksirihma pingutama," tõdes ta, kuid lisas, et arvesse tuleks võtta ka NATO operatsioonidel ja õppustel osalemist ning panust personali ja relvastuse näol.

Von der Leyen ütles, et 2018. aasta riigieelarves on ette nähtud tõsta kaitsekulutusi 3,9 protsenti.

"See tähendab, et me kasvame kaks korda kiiremini kui eelarve tervikuna," sõnas ta.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: BNS



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema